Tõnu Soop Reedel tähistasid Hiiumaa kaitseliitlased Käina huvi- ja kultuurikeskuses rahvarohke peoga liidu loomise 100. aastapäeva. Naiskodukaitsjad andsid Hiiumaa muinsuskaitse seltsi esimehele Dan Lukasele üle suvel Hiiumaa malevkonna ja jaoskonna korraldatud ühepäevakohviku Drillburger annetusmüügi tulu 1135 eurot.
Samas meenutati, et idee toetada rajatavat mälestusmärki pakkus ühel koosolekul välja naiskodukaitsja Küllike Tammeveski ja kõik olid sellega kohe nõus.
Lukas tänas annetust vastu võttes ja märkis, et naiskodukaitsjad olid esimesed, kes Vabadussõja mälestusmärgi projekti toetasid. “See polegi valla ega ka muinsuskaitse seltsi projekt, see on kõigi hiidlaste projekt,” lisas Lukas.
Ta avaldas lootust, et naiskodukaitsjate annetusele lisandub veel heasoovlikke toetajaid, kes mälestusmärgi heaks oma panuse annavad. Samuti ütles ta, et vaja on ka poliitilist otsust ehk erakondade toetust Hiiumaa vabadussambale.
Projekteerimine algamas
Üle Eesti on Vabadussõja mälestusmärgid suhteliselt tagasihoidlikud, jälgides 20–30ndate aastate monumenditraditsioone. “Meie püüdleme kaasaegse lahenduse poole,” selgitas Lukas. Tema hinnangul saab sellest saare tähtsaim mälestusmärk, mis ühtlasi on kunstiliselt väga huvitav.
Juunist alates on käinud koostöö autori, arhitekt Sander Paljakuga, kes lihvinud esialgset konkursikavandit, määratledes, milline peab olema valgustus, vaated ja maastik mälestusmärgi ümber.
Mälestusmärgi projekteerimine läheb maksma umbes 18 000 eurot ja leping projekteerijaga loodetakse sõlmida järgmise aasta algul.
Hiiumaa vallavanem Reili Rand, kes on ka ise naiskodukaitsja, kinnitas, et Vabadussõja mälestusmärk on valla jaoks väga oluline rajatis ning vald tegeleb praegu kaasrahastuse leidmisega. Vallavanem lubas, et kindlasti toetatakse projekti ka valla rahaga, aga nii kuluka ja vajaliku projekti valmimiseks on vaja ka riigi toetust, kuna mälestusmärgi kogumaksumuseks hinnatakse ligi 180 000 eurot.
Millal kogu kompleks valmib, ei oska praegu keegi lubada, aga kõik tehakse selleks, et Tartu rahu 100. aastapäevaks 2. veebruaril 2020 saaks monumendi avada.
Austusavaldus langenuile
Hiiumaa on ainus Eesti maakond, kus seni puudub Vabadussõja mälestusmärk. Selle puudumine tekitas nõutust ka 2015. aastal Hiiumaal peetud võidupüha paraadi ajal, kui selgus, et maakonnas polegi kohta, kuhu asetada Vabadussõjas langenute mälestuspärg.
Nüüdseks on moodustatud mälestusmärgi loomise komisjon, asukohaks valitud Pühalepa kiriku esine ala, olemas on ideekavand ja valmistutakse projekteerimiseks.
Aastaid tagasi otsustas Hiiumaa muinsuskaitse selts hakata koguma andmeid
Vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta. Esialgse nimekirja koostas Mart Mõniste, temaga liitus Enn Veevo. Hiidlastest vabadussõjalaste nimekirja esimeses versioonis oli 451 nime ja praeguseks on nimesid üle 800. Mobilisatsioonikutse aga sai kokku 1200 meest. “See näitab, et kõige tähtsam episood meie ajaloos on halvasti uuritud,” nentis Hiiumaa muinsuskaitse seltsi esimees Dan Lukas.
HELJA KAPTEIN
