Hoolimata sellest, et Hiiumaa arvamusfestival toimus tööpäeval ja tööajal, oli arvamas 300 inimest.
Eelmisel neljapäeval Orjakus aset leidnud Hiiumaa [eel]-arvamusfestival, mis seekord toimus tegelikult hiljem kui
arvamusfestival Paides, oli minu jaoks esimene kord mõnel niisugusel üritusel osaleda. Eeldasin, et kohal on hiidlaste sotsiaalmeedia gruppidest meelde jäänud häälekad arvajad, kes Orjakusse tulnud ka oma arusaama asjadest esitlema. Kui sotsiaalmeedias on silma jäänud väga tulised ja sageli isiklikuks kiskuvad vaidlused, eeldasin, et arvamusfestivalil ootab mind ees midagi sarnast. Tegelik olukord oli aga hoopis vastupidine – vestlusringid olid sõbralikud, oma seisukohti esitleti ning argumenteeriti viisakalt, kuulajad olid rahulikud ja rõõmsad ega sekkunud arutellu, kui just ei palutud.
Kuna neljapäev oli tööpäev, ei saanud ka mina kahjuks tervet päeva Orjakus veeta ja jõudsin kohale alles eelviimaseks teemaks “Kas lairiba loob töökohad?”. Arutleti, kas lairiba aitab tuua Hiiumaale rohkem riigi töökohti ja kas seda kõikide kodudesse vaja on.
Vestlusringis osalenud Urve Tiiduse sõnul on näiteks Saaremaal trend, kus üle 50aastased inimesed kolivad saarele, sest neil on töökoht, mis võimaldab teha kaugtööd. “Ma näen kasvavat huvi elu vastu saartel ja mida rohkem elu linnadesse koondub, seda suuremaks privileegiks see muutub,” rääkis Tiidus. Ja lisas, et ilma hea internetiühenduseta poleks see neil võimalik.
Sõna sai ka endine maavanem, praegune Hiiu valla sotsiaalkeskuse juht Riho Rahuoja, kes märkis, et internet pole küll veel ametlikult inimõigusena fikseeritud, aga ilmselt varsti selleks saab. Rahuoja sõnul tuleks aga tähelepanu pöörata sellele, et Hiiumaa elanikkond vananeb, mis tähendab, et vajadused sotsiaalteenuste järele kasvavad. “Näeme ka Hiiumaal, et 50pluss ealised tulevad tagasi ja meil peaksid olema tervishoiuteenused väga hästi kättesaadavad,” tõdes ta.
Rahuoja selgitas, et lähitulevikus on kvaliteetses meditsiinis lairibateenus möödapääsmatu: “Ka paljud meditsiiniteenused käivad läbi interneti: e-konsultatsioonid ja telemeditsiin.”
Tiidus ütles arutelu lõpetuseks, et väga olulised on siiski ka inimkontaktid ja seda ei tohiks unustada.
Hiiumaa mahesaareks
Viimasena arutleti ilmselt päeva kõige intrigeerivamal teemal “Kas Hiiumaa vajab silda või viisat?”.
Hiidlane Margus Kastein ütles, et sageli aetakse sassi Hiiumaa ja Saaremaa ning mandril ei mõisteta Hiiumaad. “Julgen arvata, et Eestis pole turunduslikus mõttes lihtne välja mängida privileegi, et siia on raske pääseda,” tõdes ta.
Rea Raus leidis, et silla asemel võikski hoopis rõhku panna Hiiumaale kui mahesaarele ja seda hoopis niipidi turundada. Samas tõdeti, et ka mahetoodang peab saarelt kuidagi liikuma saama.
Arutelu moderaator Märt Treier küsis ka kuulajatelt, kes soovib Hiiumaa ja Saaremaa vahelist silda ning käe tõstsid vaid kaks inimest. Hiiumaad Saaremaaga ühendava silla vastu rääkis ka oletus, et ehk viib see rohkem inimesi saarelt minema, mitte ei too neid siia.
Publiku seast sai sõna Andrè Abner, kes peab Kärdla sadamas suvebaari Kork. Tema sõnul pole ilmselt Hiiumaa teema number üks ligipääs, pigem on mureks hoopis töökohtade ja raha puudus. “Kui saare elanikkond vananeb, siis kahjuks pole vananevad inimesed enam nii innovaatilised,” leidis ta. Abner lisas, et pigem tuleks noori Hiiumaal kinni hoida, küll siis ka muud asjad tööle hakkavad.
Festival täitis eesmärgi
Päeva esimesel poolel olid Hiiumaa [eel]arvamusfestivali vestlusteemadeks “Miks on hiidlane eriline?”, “Kogu Hiiumaa kaitsealaks” ja “Suvehiidlasest hiidlaseks”.
Korraldustiimi liige Reili Rand ütles, et tal on väga hea meel, et festivalile nii palju hiidlasi ja Hiiumaa sõpru kohale tuli. “Risk oli neljapäevasel tööpäeval korraldada sellist arvamuste vahetamist, aga ilus ilm ja intrigeerivad teemad on üllatavalt palju rahvast välja meelitanud,” oli Rand rahul. Ta leidis, et festival täitis eesmärgi, sest osalemas oli palju suvehiidlasi, keda korraldajad varem ei tundnud. “[Eel]arvamusfestivali ellukutsumise üks eesmärke on, et oleksime rohkem üks kogukond ja töötaksime ühiselt ja arvan, et vähemalt see oli sammuke lähemale selle täitmise poole.”
