Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Kärdla koolis toimus huvitav teemanädal – minu Hiiumaa

Just nii võiks lühidalt kokku võtta juuni algul Kärdla põhikoolis toimunud Hiiumaa nädala. Eesmärgiks oli tutvustada õpilastele meie kodusaare ajalugu ja kultuuri ning selle kaudu äratada meie lastes ka hiidlaseks olemise uhkust.
Õpetajad olid välja mõelnud teemapäevad: spordipäev Leigri mängudega, Hiiumaa toidu päev, Hiiumaa ajaloo ja looduse päev, kultuuri, käsitöö ja kunsti päev ning kokkuvõttev kontsertpiknik Kärdla pargis.
Kuna igas kooliastmes on ligi sada last, siis selleks, et igast päevast kujuneks elamus ja kõigil õpilastel oleks võimalik kõiges kaasa lüüa, jaguneti kooliastmete või klasside kaupa, vaid Leigri mängudel osales korraga terve kooliaste. Nii võis sel nädalal Kärdla õpilasi kohata peaaegu kõikjal Hiiumaal.
Leigri mängudeks olid vanaaegsed sportmängud väikese huumorilisandiga. Õpilased said proovida Leigri kaugushüpet, saapaviset, kepikõndi, kiviveeretamist, munaga jooksmist, Leigri suusatamist, palliviset, nuputamist ja köievedu. Kehalise kasvatuse õpetajate poolt kavandatud spordialad ei olnud kaugeltki mitte sellised, mida oleme harjunud kaugushüppe, suusatamise või palliviskena nägema. Näiteks suusatas Leiger nii, et ühe suusa peal oli korraga neli-viis last ja Leigri üheks hüppeks liideti kaugus­hüppes terve grupi hüpete pikkused. Ka saabast ei visanud Leiger mitte õiget pidi, vaid ikka selg ees ja sageli lendas saabas sinna, kuhu Leiger seda mitte visata ei tahtnud. Nalja sai nendel mängudel palju ja mis peamine, kõik võitsid!
Käsitöö ja kunsti päeval lihvisid algklasside õpilased kadakast kettaid, punusid nööri, õppisid selgeks hiiukeelseid laule ja sõnu ning said teadmisi rahvariietest. 4. klasside õpilased käisid Hiiumaa muuseumis, olid ühe päeva kalevivabrikuaegsete laste rollis. 5.-6. klasside õpilased käisid Kärdla kultuurikeskuses, kus Kristiina Vessar juhendas vabrikuaegsel meetodil paelapunumist ning Jaanika Kuusk õpetas rahvamänge ja -tantse. Tore oli näha nii suurt hulka teismelisi padespaani ja Kõpu polkat õppimas ja tantsimas. Siinkohal suur aitäh Jaanikale, kes oma sütitava tantsupisikuga seda kõike teha suutis! 7.-8. klasside tüdrukutele toimusid rahvariidekoolitused koos Helle-Mare Kõmmuse ja Sirje Juurikaga, hiljem õpetas Sirje ka ketramist, poisid värvisid külmkapimagneteid ja valmistasid savist tuletorni.
Hiiu toidu päeval pühenduti kalale, aga tutvust tehti ka teiste lihtsate talutoitudega. Nii käisid 1.-3. klasside õpilased Mihkli talumuuseumis praeleiba, leivapodi ja munavõid tegemas ning rüiuvaipa punumas. 4. klasside õpilased tutvusid Kõpu traditsioonide ja külaeluga – Pihla talus õpiti vanu kalal käimise kombeid ning ahvena praadimist ja söödi Ennu hapupiimakooki rosinatega. 5. klasside õpilased matkasid Tõrvaninale, kus valmistasid endale ise suitsukalast lõunasöögi. 6. klasside õpilased sõitsid jalgratastega Roograhu sadamasse, kus näidati vastpüütud kalade suitsutamist ja praadimist ning pakuti kalatoitusid. Osa 7.-8. klassi õpilasi sai Palade Retrovisiidis kala grillida ja toorsalatit valmistada, teine osa aga tänavatoidurestoranis Pablo burgereid, koduseid friikartuleid ja käsitöö­limonaadi teha. Ka burgereid ja friikartuleid võib pidada Hiiumaa toiduks juhul, kui nendes kasutatakse kohalikke tooraineid. Saia, kartulit ja liha sõid vanad hiidlased küll mitte iga päev, aga pidupäeval kindlasti.
Hiiumaa ajaloo ja looduse päeval oli 1.-3. klasside õpilastel Kärdlas kontrollpunktidega matk.  Kersti Ojasalu tutvustas kalevivabrikuaegseid töölisi ja vabrikuomanikke ning nende riideid ja kombeid. 5. klasside õpilased käisid Suuremõisa-Soon­lepa-Sarve ringreisil teadmisi kogumas, 6. klasside õpilased koos Urmas Selirannaga Tahkuna kaitserajatistes ja militaarmuuseumis. Saadi teada, et Tahkuna poolsaare metsad peidavad vana raudteetammi, raudbetoonpunkreid,  kahurialuseid, rannakaitsepatareide aluseid, suurtükipositsioone, maa-alust veekanalit, rannaäärset militaarteed ja muudki. Eriti põnev oli laskuda kunagise Lõimastu patarei juhtimiskeskuse ruumidesse – see oli tõeline elamus.
7.-8. klasside õpilased aga käisid Suuremõisa lossis, Vaem­la villavabrikus, Hilleste paemurrus, Palade loodus­hariduskeskuse kivimite­majas ja Kallaste pangal.
4. klasside õpilased sisustasid ajaloopäeva Kärdlas vanu tantse, mänge ja hiiukeelseid laule õppides.
Reedel näitasid õpilased linnapargis, mida olid nende päevade jooksul õppinud ja selgeks saanud. Sai laulda, tantsida, kuulata, kaasa mõelda, hiiukeelseid sõnu arvata ja ka head ning paremat nosida. Parki tulnud rahvas pandi tantsima ja avatud olid töötoad, kus sai teha lilleseadeid, tutvuda robootikaga, joonistada ja  meisterdada.
Kuna selline nädal toimus meie koolis esimest korda, oli see omal kombel testiks. Mõne ülesande juures nimetasid õpetajad, et paremad mõtted tulidki alles töö käigus. Teadmisi ja oskusi koguti siiski mitmeid ja küllap aitavad need tasapisi kaasa meie laste tublideks hiidlasteks kasvamisel. Seega võib esimese Hiiumaa nädala lugeda õnnestunuks ning on põhjust loota, et sellest kasvab välja Kärdla põhikooli tava.
Täname südamest kõiki abilisi väljaspoolt kooli, kes aitasid kaasa nõu, jõu, kohal­oleku ja eestvedamisega. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et oli üks tore ja õpetlik nädal!

Eliise Liias
Kärdla PK huvijuht

Veel lugemist:

UUDISED

Ehkki suurem osa Sõru muuseumi külastajatest on saarele saabunud turistid, leiab direktor Frank Lukk, et uued näitused – kollaažpildid ümbruskonnast ja mootorpurjeka Alari lugu...

UUDISED

Spordi elutööpreemia saajal Hannes Maaselil (70) huumorimeelt jagub, nagu ka enese­irooniat. Preemiat kätte saades kordas ta oma sõbra Andres Maari sõnu püha­päeva hommikul võrkpallitrenni...