Lennujaama uuendus algab sel aastal

Hiiumaa vallavanem Reili Rand kohtus Tallinna lennujaama juhatuse liikmete Piret Mürk-Dubout’ ja Einari Bambusega, et enne lennu­jaama parendustööde algust muuhulgas arutada, milline täppislähenemis­süsteem tagaks Hiiumaa lennuühenduse stabiilsuse.
Kui algselt soovis Hiiu maavalitsus Kärdla lennujaama varustamist täppislähenemis­seadmega ILS* nagu see toimib Kuressaare lennuväljal, siis Tallinna lennujaamal on plaanis võtta Kärdlas kasutusele uudne globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem GNSS.
Kohtumisel sõlmis valla­vanem ASi Tallinna Lennujaam juhatuse liikmetega kokkuleppe, mille kohaselt tellib lennujaam hiljemalt mai alguseks ja enne hanke välja kuulutamist ILS ja GNSS süsteemi võrdleva analüüsi, et saada kindlust, millise stabiilsuse kumbki süsteemidest Hiiumaa lennuühendusele tagaks.
“Hiidlaste ootus on, et lennu­ühenduse kvaliteet paraneks ja tagatud oleks stabiilsus,” ütles vallavanem Reili Rand Hiiu Lehele peale kohtumist.
Veel tänavu teeb Tallinna lennujaam talle kuuluvas Kärdla lennujaamas suuremahulisi töid, mis muuhulgas hõlmavad rajakatte ja -tulede uuendamist.
Tallinna lennujaam on juba tellinud Kärdla lennujaama parendustööde projekteerimise, ehitusprojekt valmib eeldatavasti aprilli lõpuks, misjärel kuulutatakse välja ehitushange.
“Loodetavasti toob tänavune sügis lennustabiilsuse osas Hiiumaale olulise kvaliteedihüppe,” ütles vallavanem Reili Rand.
ILS kallim ja ruumikam
Asjatundja, kes lehes oma nime all esineda ei soovinud, ütles, et GNSSi puhul on tegemist seadmestikuga, mis annab ILSiga võrdväärse või ligi­lähedase tulemuse.
Põhiargumendiks, miks ILSi paigaldada ei taheta, on tema sõnul vajalike ohutus­alade puudumine Kärdla lennu­väljal. Nimelt on lennuväli ümbritsetud paarikümne piiriäärse kinnistuga, mille omanikega maakasutusvalduseks vajalikule kokkuleppele jõudmine on allika hinnangul prognoosimatu protsess.
GNSSi puhul aga on lennuohutus võimalik tagada erinevate riskianalüüside ja situatsioonikavadega. “See on lennuväljale koostöös lennuametiga üsna koormav, kuid siiski teostatav,” ütles allikas.
Rolli mängib ka lahenduste erinev hind. ILSi soetushind Kärdla lennujaama oludesse on tema andmetel ligikaudu miljon eurot, millega kaasneb igaaastane vähemalt 30 000eurone käituskulu seadme testimiseks. GNSSi maksumus seevastu on kümme korda väiksem ning see ei vaja täiendavaid regulaarseid hoolduskulusid.
Samas saavad GNSSi kasutada vaid lennukid, milledel vastav seade olemas. Allikas ütles, et kindlasti arvestatakse seda liinilendude järgmise hanke tehniliste tingimuste koostamisel.
Eellugu
Mullu mais otsustas vabariigi valitsus, et Kärdla lennu­jaam saab 1 miljon eurot täppis­lähenemisseadme ILS projekteerimiseks ja paigaldamiseks. Hiljem hakkas levima info, et Tallinna Lennujaam soetab valitsuse toetusega soovitud ILSi asemel GNSS lahenduse.
Mullu oktoobris Hiiumaa visiidil käinud Jüri Rataselt palusid maavalitsuse ja ettevõtjate esindajad, et Kärdla lennujaam siiski saaks valitsuse lubatud täppislähenemis­süsteemi ILS.
Mullu novembris kirjutas CGI Eesti kosmosevaldkonna ärijuht Kaarel Hanson Äripäevas, et Kärdla on Euroopale eeskujuks, kuna esimesena Eestis on ülitäpne, lennukite automaatset maandumist võimaldav süsteem [GNSS – toim] käivitamisjärgus Kärdla lennujaamas.
Hanson kirjutas, et ülemaailmne satelliitnavigatsiooni­süsteem Galileo alustas eelmise aasta 15. detsembril, olles kolmas navigatsiooni­süsteem USA GPSi ja venelaste Glonassi kõrval.
Hanson selgitas, et Galileo on uus Euroopa Liidu satel­liitide süsteem, mis alles arendamisel. Eelmise aasta lõpuks oli orbiidile viidud pisut enam kui pooled satelliidid. Täis­võimekuse saavutab Galileo 2020. aastaks, kui orbiidile jõuavad viimased satelliidid, misjärel on neid kokku 30, sh töötavaid 24 ja 6 varusatelliiti.
Galileo toel pakutavaid teenuseid on Hansoni sõnul seni neli: täpsem, krüpteeritud ning segamis- ja katkestamiskindel navigatsiooniteenus, tugi hädaabioperatsioonidele, aja sünkroniseerimine ja turvalised teenused avaliku sektori asutustele. Galileo signaali vastuvõttu toetab praegu kõigest kaks nutitelefoni, aga Galileo positsioneerimis­süsteem näiteks peab olema kõikidel Euroopas toodetud autodel juba sellest aastast.

*Instrumentaalmaandumissüsteem (inglise: Instrument Landing System, akronüüm ILS) kujutab endast maandumisraja otstes olevaid seadeldisi, mis moodustavad rajale raadio­lainetest välja, mis omakorda annab lennuki aparatuurile vajalikud parameetrid ehk kursi, kõrguse ja nurga, mille järgi lennuk õige tee leiab, juhtigu seda siis inimene või autopiloot.