Kääramees Esimest korda oli 70 sentimeetri pikkune tuur mõrras laupäeval, 9. aprillil, kalamehed tegid tast pilti ja lasid vette tagasi, kuna tegu on kaitsealuse kalaga. Suur oli meeste üllatus kui esmaspäeval, 11. aprillil oli samas mõrras uuesti ilmselt sama tuurakala. Ka nüüd lasksid mehed kala vette tagasi, paludes enne “kuldkalakesel” täita kolm soovi – et kala rohkem oleks.
Eile tuli teade, et ilmselt sama kala oli kolmapäeval, 13. aprillil Jaan Nõmmerga võrkudes.
Kalal märgiseid küljes ei ole, seepärast pole võimalik tuvastada, kas tegu on Läänemerre taasasustatava haruldase Atlandi tuuraga või kusagilt kasvandusest lahti pääsenud Siberi tuuraga. Ka pole selge, kas tegu on ikka sellesama kalaga. Keskkonnaameti veeelustiku spetsialist Märt Kesküla ütles, et tuur liigubki kalda lähedal ja kuna tuura Läänemerre asustatakse, on taolised leiud ilmselt sagenemas.
Kesküla ütles, et fotode järgi ei osanud teadlased öelda, kas tegu on just Atlandi tuuraga. Igal juhul soovitas ta püünisesse sattunud kala lahti lasta ja leiust teada anda. Eriti oodatud on teated märgistatud kala leidmisest, kala pikkust võiks mõõta ja märgisest teha foto ning kala uuesti merre lasta. Leiust võib teatada näiteks keskkonnaametisse, kust Kesküla info teadlastele edastab.
Tuur Läänemerre tagasi
Atlandi tuura puhul on tegemist üliharuldase kalaga, kelle populatsiooni Läänemeres praegu taastada püütakse. Eesti loodushoiu keskuse kalateadlased lasksid riigi rahastatud projekti raames 2013. aasta oktoobris Narva jõe alamjooksul vette 400 aastavanust tuura. 2014. aasta augustis kirjutas ajaleht
Põhjarannik, et Narva jõkke lastud märgistatud tuurasid on leitud nii Soomes kui Venemaal. Üks, kes kõige kaugemale läände ujunud, leiti Muuga sadama lähistelt.
Projekti “Tuurapopulatsiooni taasloomine Eestis, I etapp 2014” aruandes on kirjas, et Atlandi tuurade populatsioonide taastamise töid on Euroopas tehtud ka Visla ja Odra jõe valgaladel, samuti Neemenis, Daugavas ja Narva jões.
Nii taasasustati 2013. aasta septembris Daugava alamjooksule 1500 noort Atlandi tuura. Kaks aastat tagasi kirjutas Pärnu Postimees, et osa Daugavasse lastud tuurakaladest on jõudnud Pärnu lahte, aga ka Uulu, Kabli ja Suurna sadama piirkonda. Asustatud kalade märgistusel on kiri RIGA BIOR ja viiekohaline number.
Eelmine tuur 68 aastat tagasi
Eesti vetes on 19. sajandi lõpust saadik tabatud üle 30 tuura, neist enamik Narva jõest, kus nad enne sõda käisid arvatavasti kudemas. Lisaks on tuurade kogunemist täheldatud ka Pärnu ja Kasari jõgede sissevoolude läheduses.
Looduslikku päritolu tuura nähti Läänemerel viimast korda teadaolevalt 1996. aastal, kui Muhu kalurid püüdsid
290 cm pika ja 136 kilo kaalunud isendi, kes sai nimeks Maria. See oli tuura leid pärast 26aastast vaheaega. Kala vanuseks arvati olevat üle 45 aasta.
Teaduskirjanduses on fikseeritud tuurade tabamise juhtumid 20. sajandil – vaid 21 leidu terve sajandi jooksul! Neist ainult üks, 1948. aastal Hiiumaal, Kõrgessaares – 17 kilo raskune ja 153 cm pikkune emane tuur – ehk Hiiumaal nähti tuura viimati 68 aastat tagasi.
Võimas kala
Läänemeres elutsev Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus) on keskmiselt 1–2 m pikk ja 100 kg raske ning võib elada kuni 60 aasta vanuseks. Suguküpseks saavad emased kalad 14–17 ning isased 12–14 aasta vanuselt. Järglasi saab emaskala iga kolme-nelja aasta tagant. Tuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest. Tuur on siirdekala, kes ujub merest kudema jõgedesse. Eesti tuntumad tuura koelmud olid Narva jões. Kudemispaikadesse rändavad tuurad lumesulamise ajal. Tuur on hinnatud maitsva söögikalana ja delikatessiks peetava marja, kullahinnalise musta kaaviari tõttu. Tuuraliike on maailmas 24, neist Atlandi tuur kõige haruldasem.
Iidne kala
Tuural soomuseid pole – 200 miljonit aastat tagasi ehk Juura ja Kriidi ajastul, mil nad maailmameres välja kujunesid, polnud luiseid soomuseid evolutsiooniliselt veel tekkida jõudnudki. Nii katavadki tuurade pead ja piklikku keret hoopis luukilbid. Tuura lamenenud pea tipneb teravalt väljavenitatud ninamikuga/nokisega. Pea alaküljel on väike ja keha pikiteljega ristiasetsev väljasopistuv suu.
Atlandi tuura alahuule keskel on katkestus. Nokise tipu ja suu vahel on kõigil tuurlastel neli poist. Kuni kolmekuistel noortel tuuradel esinevad suus hambad, mis oma kujult meenutavad veidi haide hambaid, kuid koosnevad sarnaselt sõõrsuudega (jõe- ja oja-silm) sarvainest. Kõik suguküpsed tuurad on aga hambutud. Tuura keha lõpeb erihõlmalise sabaga, st sabauime ülemine sagar on alumisest oluliselt pikem.
