Üks Hiiumaa piirivalve asutajaid ja siinse piirkonna ülem, hilisem Põhja piirivalvepiirkonna ülem Mart Savioja kogub Hiiumaal allkirju iseseisva piirivalve taastamise toetuseks.
Mõlemad organisatsioonid on nüüdseks ajalooks saanud ja teenistuses piirivalvekoloneli auastmeni välja jõudnud Mart Savioja läks erru
2010. aasta algusest. “Minust politseinikku ei saanud,” märgib ta.
Viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaiu üleskutsele iseseisva piirivalve taastamiseks oli pühapäevaks, 16. novembriks allkirja andnud 1061 inimest. *
Savioja ütleb, et kogutud allkirjadest piisab, et algatada seadusemuudatus, kuid ei piisa, et anda hinnang iseseisvale piirivalvele. “Minu jaoks on iga allkiri ka tunnustus kunagisele, niiöelda ärakaotatud piirivalve tehtud tööle,” selgitab Savioja. Ja kinnitab, et Eesti piirivalve tegi head tööd, kuigi ka arenguruumi oli.
Nüüd on Savioja ametis vabatahtliku merepäästjana, kuid ei tunne selles valdkonnas piisavat riigi tuge ja teda häirib, kuidas praegu õigustatakse oma tegematajätmisi. “Nüüd, seoses Rootsi sündmustega, tuleb meile meelde, et riigipiiri on vaja kaitsta ka merel,” ütleb Savioja. “Kunagine piirivalve koolitussüsteem eeldas, et piirivalvuril, kes teenis mere ääres, on ka vastav merekompetents. Nüüd hakkame politseinikke koolitama meremeesteks!”
Tema hinnangul poleks neid kahte organisatsiooni, piirivalvet ja politseid, kokku panna tohtinud: “Piirivalvur ja politseinik on kaks erinevat ametit, mis nõuavad erilisi oskusi ja iseseisvate spetsiifiliste ülesannete täitmist. Politsei- ja piirivalveameti ühendamine on viie aastaga pidanud viima hübriidametniku – piirivalvur-politseiniku loomiseni, aga tegelikult piirivalvuri ameti kaotamiseni. Kaks eraldi ametkonda oleks pigem pidanud tõhustama senist koostööd.”
Samas tunnustab ta neid, kes praegu sinist mundrit kannavad: “Austagem neid, sest see on raske töö ja neid on nii vähe alles.”
Allkirjalehed 15 kohas
Savioja on nüüdseks viinud allkirjapaberid laiali 15 avalikku asutusse üle Hiiumaa. Mõte allkirju ka paberil koguda tekkis tal pärast vestlust Laine ja Otto Mägiga. Mõlemad ütlesid, et tahaks samuti iseseisva piirivalve toetuseks allkirja anda, kuid internetiga nad asju ei aja.
Savioja ütleb, et allkirjalehti laiali viies koges ta kõikjal toetust, vastutulelikkust ja meeldiva suhtumist. Oli ka neid, kes ütlesid, et eks neid allkirju ole antud ka tuuleparkidele vastu, kuid teerull sõidab neist ikka üle. Mõnda inimest häiris, et nimele ja allkirjale tuleb lisada ka isikukood. Seadusest tulenevalt on kollektiivsele pöördumisele esitatavad nõuded, et on vaja koguda vähemalt
1000 toetusallkirja ning pöördumisele lisada elektrooniline või paberil nimekiri toetusallkirja andnud isiku nime ja isikukoodiga.
Kõutsi ja Vooglaiu üleskutses, millele jätkuvalt ka veebis allkirju oodatakse, seisab: “Peame vajalikuks, et taastatakse piiride kaitsmise ja valvamise võimekus, luues iseseisev ja vahetult välispiiri valvamise ja kaitsmisega tegelev asutus. Institutsioon, mis tagab riigi julgeolekut piirivalve tegevuspiirkonnas ning päästab inimesi Eesti merealadel ja piiriveekogudel. Peame vajalikuks, et taastatakse piirivalve kui riiklik relvastatud organisatsioon siseministeeriumi valitsemisalas. Selle põhiülesanneteks oleks riigipiiri kaitsmine, välispiiri valvamine, piiri vägivaldse muutmise takistamine, piirirežiimi tagamine ning Eestit külastavate välismaalaste riigis viibimise seaduslikkuse kontrollimine. Ainult nii suureneb Eesti piiride valvamise ja kaitsmise võimekus ning on tagatud jätkusuutlik professionaalsuse arendamine piirivalves ja paindlik julgeolekukeskkonnaga kohanemine.”
Allkirjade kogumist toetab Eesti Piirivalve Ohvitseride kogu.
* Tänavu 12. märtsil riigikogu poolt vastu võetud petitsiooniõigust reguleeriva seaduse kohaselt saab kollektiivse märgukirjaga, millele on kogutud vähemalt 1000 allkirja, esitada riigikogule ettepanekuid õigusnormide muutmiseks ja ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks.
