Toetame kogukonnale avatud ja elavat kultuuripärandit, jätkusuutlikku, kvaliteetset ja ealiste piiranguteta haridust. Aed, loodus, pärandi hoidmine ja arendamine – see on paljude põlvkondade järjepidev töö, mille katkestamine muudab meid kõiki vaesemaks.
Aianduserialade (linnaaednik, maastikuehitaja, florist) osakaal Hiiumaa ametikooli õppekavadest on 60,5%, seega 2/3. Kui koolilt võetakse need erialad, siis hääbub ka kool. Järgmise astmena kaovad erakätesse praegu kogukonnakeskusena toimivad Suuremõisa loss ja kooliaed. Aiapärl, mis on kahel korral hinnatud presidendi auhinnaga ja mida käiakse vaatamas nii Eestist kui kaugemaltki.
Arvestades, et aianduse puhul on tegemist kahes Eesti otsas õpetatava erialaga, siis on oluline, et see oleks tasakaalus ka regionaalselt. Siin võib Eesti tinglikult kaheks jagada. Hiiumaal õppijatest on 94,3% Kesk-Eestist, Läänemaalt või saartelt, Räpinas aga 94,2% Ida- ja Lõuna-Eestist. Ka riigi vaatest peaks olema oluline, et igas maakonnas on olemas tugevad haridusasutused ning võimalus omandada nii kesk- kui ka kutseharidust.
Petitsiooni esitamise ajal on Hiiumaa ametikooli aianduserialadele esitatud avaldusi rohkem kui on õppekohti (1,33 kohale, linnaaiandusel kogunisti 1,63 kohale). Vastuvõtt kestab aga veel kümme päeva.
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) käitub täiesti vastupidiselt oma sõnadele. Mõte lõhkuda Hiiumaa ametikool ning viia aianduserialad suurtootmisele orienteeritud Räpina kooli on üha laiemat kõlapinda koguva haridusasutuse tasalülitamine. See oleks tagasilöök ka kogu Hiiumaa mainekujundusele, millesse on hiidlased ja Hiiumaa ametiasutused investeerinud viimastel aastatel väga palju tööd ja ressursse. HTMi osakonnajuhataja Triin Laasi-Õigus on kinnitanud, et otsuse tegemisel on olulised nii vastuvõetud õppurite arv, tulemusnäitajad, õppekvaliteet kui ka regionaalne mõõde. Hiiumaa puhul on kõik need aspektid jäänud arvestamata.
Tegemist on exceli-tabeli ridade tõstmisega, mille taga pole ühtki analüüsi ega uuringut. Pole olemas analüüsi, mis käsitleks Hiiumaa ja Räpina ametikooli erinevat suunitlust (linnaaiandus ja suurtootmine) või regionaalset aspekti. Pole olemas analüüsi, mis annaks adekvaatse pildi sellest, palju on täiskasvanud õppijad ühiskonnale tagasi andnud. Pole olemas analüüsi, kui palju on selline õppimisvõimalus aidanud inimestel elus paremini hakkama saada.
Linnaaedniku töö on muutunud järjest olulisemaks, meie vilistlased tegelevad otseselt linnaruumi mitmekesistamise ja elurikkuse suurendamisega, tervisliku ja kogukondliku eluviisi edendamisega, keskkonnateadlikkuse suurendamise ja keskkonnaalaste teadmiste jagamisega. Kogukonnaaianduse kaudu on linnaaedniku töö otseselt seotud aianduse teraapilise ja sotsiaalse aspektiga, kogukonna kaasamisega. Meie vilistlased on ka mitme õppeaia eestvedajad. Keskkonnaharidus on vajalik ja kaasaegne trend aedniku töös. See hõlmab praktilisi tegevusi, taimede tundmaõppimist ja linnanoortel juba kaduma hakkavat toidukasvatamise oskust. Ainuüksi Tallinnas on viimastel aastatel loodud 150 õppeaeda lasteaedades, koolides, noortekeskustes, kultuuri- ja hoolekandeasutustes ning 33 kogukonnaaeda. Seda suurt projekti juhib meie ametikooli linnaaedniku õppekava vilistlane. Süvendatult istutusalade rajamise ja hooldamisega linnakeskkonnas tegelevat aianduse õppekava ei ole Eestis kusagil mujal kui Hiiumaa ametikoolis. OSKA raporti järgi on Hiiumaa ametikooli linnaaedniku vilistlaste erialane tööhõive kõikide Eestis aianduse eriala kutseõppe vilistlaste seas suurim, ulatudes 30% lähedale. Samas on see protsent tegelikult veel suurem, kuna seal ei kajastu need, kes põhitöö kõrvalt, nt OÜ kaudu, sellega tegelevad. Nt 2022 lõpetanutest töötab sel erialal põhikohaga 50% ja ülejäänud teevad seda nn projektipõhiselt.
Ja lõpetuseks, lähtuda tuleb ka maakonna arengukavast 2035+ (https://vald.hiiumaa.ee/arengukava), kus on mustvalgel kirjas:
* Hiiumaa Ametikool sidustatakse tihedamalt saare elu ja ettevõtetega.
* Suuremõisa mõisakompleksi arendatakse välja majandusüksusena,
kus on loodud võimalused töökohapõhise õppe läbiviimiseks (pakutakse ettevõtjatele sobivaid ruume ja tegevuskohti mõisas ja ühtlasi tekib sünergiline koostöö kooli ja ettevõtjate vahel)
* Oluliste külastusobjektide säilitamine ja heakord, näiteks Suuremõisa mõisakompleks
Arengukava annab selged suunised ametikooli jätkamiseks ja saare arenguks. See peaks olema ka riigi huvi, et välditakse ääremaastumist ning hoitakse elu erinevates Eesti paikades.
Hiiumaa ametikool oma ajaloolise kooliaia ning pargiga on kultuuriliselt rikastav õppekoht, õpikeskkond ja ainulaadne praktikabaas. Ametikoolis on aiandust õpetamas oma ala tipptegijad. Õppimine saarelises piirkonnas on samuti alati seotud teatava missioonitunde ja kohaliku elu edendamisega. Toetagem kvaliteetse hariduse andmise jätkumist Hiiumaal.
Linnaaednike kooli-iseloomustusi: * Räpinas õppisin ma aiandust, aga Hiiumaal sai minust aednik. See on väga suur vahe – saada teadmised või saada hingelt ja kehalt taimemaailmaga kokku põimitud. * Linnaaiandust õppides sai selgeks, kui palju on linna kunstlikus keskkonnas võimalik elamisjärge aianduse ja taimedega parandada. Et aednik ei ole ainult tootja või hooldaja, vaid et linnaaednik on parema elukeskkonna looja.* Suuremõisa lossis ei õpetata ainult teadmisi, vaid antakse edasi see miski, mida linnaaednikul on väga vaja – looduse, taimede ja inimeste vaheline koostöö. Sajandeid kestnud ja hoolega taastatud keskkond ühendab vana ja uue, võttes mõlemast parima.
Allkirja saab anda: https://petitsioon.ee/kutseharidushiiumaal/
Loe ka Tiina Maibergi arvamuslugu: https://hiiuleht.ee/kahte-jalga-ei-saa-uhe-saapa-sisse-panna/
