Kõrgessaare tuletõrje seltsi uus päästeauto ristitakse Viskoosas laupäeval, kui esimese Hiiumaa tuletõrje seltsi asutamisest Kärdlas möödub täpselt 100 aastat.
1993. aasta Volvo tuletõrjeauto ostis selts 11 000 euro eest Poolast, kuhu see omakorda oli toodud Norrast.
„Teist sama palju on lisakulud, alustades transpordist, lõpetades igasuguste remondikuludega, sest auto oli Poolas pikalt seisnud ja vajas kohest hoolt ja armastust,“ ütles Kõrgessaare vabatahtlike pealik Miko Malk. Suure tänu selle eest ütles ta Urmas Pielbergile ja Hiiu Autotransi töömeestele.
Oktoobri algul jõudis auto Hiiumaale ja kolmapäeval läbis Kärdlas ülevaatuse.
Enne ajakirjaniku saabumist küürisid mehed auto Kärdla depoohoone ees puhtaks kui prillikivi, et see ajalehepildil ikka ilus jääks.
„Võib-olla saja aasta pärast võtab keegi lahti selle Hiiu Lehe artikli ja vaatab, et olid ikka kanged mehed,“ naljatas Hiiu ja Lääne päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma.
Veel on vaja voolikud ja muu varustus vana auto pealt uuele ümber tõsta, kolm tonni vett paaki, mehed peale ja uus päästeauto ongi töövalmis.
Mis auto nimeks saab ja kuidas ristimistalitus täpselt käib, on veel saladus, aga kõik on oodatud laupäeval, 13. jaanuaril kell 14 Kõrgessaare päästedepoo juurde sündmusest osa saama. Päästjad näitavad külalistele oma tehnikat, pakuvad sooja suppi ja teed, avatud on päästjate valatud uisuväljak ja uisulaenutus on tasuta.
Kell 16 on vabatahtlike ja kutseliste komandode töötajad kutsutud Viinaköögi restorani, kus koos praeguste ja endiste kolleegidega vaadatakse koos ajas tagasi.
Õhtul kell 19 avab Viinaköök uksed kõigile soovijatele ja algab pritsimeeste pidu – selle korraldab HoStell Utoopia ja pidu kestab hommikuni.
Päev varem, reedel 12. jaanuaril kell 12 oodatakse kõiki osa saama juubelipeost Kärdla keskväljakul, kus päästjad esitlevad uut ja vana päästetehnikat, räägivad Hiiumaa tuletõrje ajaloost, pakuvad sünnipäevakringlit ja sooja teed.
Uut oli väga vaja
„Eks uus auto Kõrgessaare komandosse meie unistus oli,“ ütles Aasma. „Ja miks mitte sellisel tähtpäeval sellist tähtsat asja ära teha, et ristida ära ühe vabatahtliku päästekomando uus auto?“
Kõrgessaare senised, ilma nimeta tuletõrjeautod on juba päris väsinud veteranid. Üks aastast 1975, kunagi Bornholmi saarelt toodud sealse lennujaama tuletõrjeauto, teine metsamajandi vana GAZ 66.
Malk kinnitas, et uut autot on nad juba aastaid oodanud, kuna vana tehnika pole enam töökindel. Ka loodab pealik sünnipäevapeo ja uue autoga huvilisi ligi meelitada. Ehk liitub seltsiga uusi liikmeidki.
Liikmeid on Kõrgessaare seltsil praegu 20 ringis, neid mehi, kellega saab alati arvestada alla kümne. „Nemad toimetavad iga päev ja kui on vaja, tulevad alati välja – üks istub seal,“ viipas pealik Mart Vahtra poole.
Kõrgessaare uus auto löödi enne ristimist läikima. | Foto Harda Roosna
Põlvkonnavahetus toimunud
Hiiumaal on praegu kaks riiklikku päästekomandot, üks Kärdlas, teine Käinas. Korraga on valves kuus meest. Kärdla komandos on palgal 17, Käinas 16 meest, lisaks administratsioon – kokku on meil ametis 36 päästjat. Lisaks on Kõrgessaares ja Emmastes vabatahtlikest koosnevad päästekomandod, mille pealikeks noored kutselised päästjad Miko Malk ja Jürgen Post.
Aasma tõi esile üllatava seose – kui riigi majandusel on raske, on päästeametil töötajaid võtta küll, kui palgad tõusevad ja päästjate palgad kukuvad alla keskmise, on neid raske leida.
Malk lisas, et ehkki palk võiks alati suurem olla, on viimased palgatõusud kõvasti juurde andnud ja Hiiumaa mõistes saab päästja head palka.
„Viimaste tööotsingutega oleme leidnud endale väga head mehed – noored, tehnikahuvilised, täis tahtmist asju teha,“ oli Aasma rahul, et põlvkonnavahetus on päästjate seas juba paljuski toimunud ja jätkub veelgi. Pikaajalise kogemusega meestest on jätkuvalt rivis Kaljo Pihlamets, Hillar Hiis, Jüri Hanikat, Oleg Tasuja ja Hannes Aasma ise.
Juubeli puhul lappasid mehed Kärdla depoohoones vanu fotoalbumeid ja kroonikaid.
Hannes Aasma, kelle isa oli vabatahtlik tuletõrjuja Pühalepas, meenutas, kuidas nad väikeste poistena isa tuletõrjeauto kabiinis mängimas käisid ja korra voolikudki laiali vedasid.
Veel kirjeldas ta nõukogudeaegset tuletõrjekorraldust, mida praegusega võrreldagi ei anna. Hiiumaal oli vaid üksainus komando, ülejäänud päästjad pidid välja panema kolhoosid ja metsamajand. Kuni mehi kokku aeti ja autod käima saadi, läks aega… Ei olnud meestel vormirõivaid ega erivahendeid, tavalised joped seljas ja saapad jalas, mindi kahjutuld kustutama.
Suuremõisa lossi põleng 1979, Hiiu Kaluri kontorihoone häving 1980, 1985 tuleroaks läinud metsamajandi kontor ja 1995 hävinud Kõpu koolimaja – suured tulekahjud on meeles.
Ka Miko Malga isa oli päästja. Temal on eredalt meeles 2012. aasta oktoobrikuu garaažipõleng Hirmuste külas. Päästeauto seisis sügisel veel Kõpus. Otse saunast sai koos isaga välja joostud, paar külameest appi kutsutud ja tulekahju kustutama sõidetud. Garaaž küll hävis, aga elumaja õnnestus päästa.
Aasma meenutas ka Hiiu Kaluri aegu, kui Viskoosas oli riiklik päästekomando: „Kui tuli lahti läks ja pandi tööle häiresireen depoohoone katusel, siis oli häda, et poisse jooksis nii palju kohale, et kui vanemad mehed kohale jõudsid, pidid hakkama poisse kabiinist välja tõstma – kõik tahtsid kaasa tulla.“
Mart Vahtra lisas, et kui kuskil oli kulupõleng, jooksid Viskoosa poisid tuletõrjeautole järele, et sündmusest osa saada ja jõudumööda abiks olla.
