12. aprillil ilmus kuusele pühendatud mark Eesti metsapuude sarjast. Margi nominaalväärtus on Eesti-siseseks lihtkirjade ja postkaartide saatmiseks sobiv 90 senti ning trükiarv on 20 000. Jaan Saare kujundatud väljaandesse kuulub ka esimese päeva eriümbrik koos eritempliga ning infokaart. Margil on puidumustri taustal kuuse iseloomulik koonusjas võra, esimese päeva templil piklik käbi ning esimese päeva ümbrik tutvustab kuuse paljunemise etappe.
Harilik kuusk (Picea abies) on üks neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuuliigist. Ta on levinud kogu Eestis ning katab ligi 19% metsamaast. Kuusk on varjutaluv ning soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub teisi puuliike välja. Samas vajab ta pindmise juurestiku tõttu parajalt niiskust ning on tormihell. Kuuse keskmine eluiga on 250 aastat, harva võib ta elada 400–500 aasta vanuseks. Metsas pakub ta toitu paljudele loomadele. Seemneid söövad hea meelega näiteks käbilinnud ja rähnid, aga ka oravad ja hiired. Koort kahjustab kuuse-kooreürask ja puidu sisse teevad käike siklaste vastsed. Samuti on kuusk oravatele ja paljudele linnuliikidele pesapuuks. Inimene kasutab kuuse puitu ehitusmaterjalina, paberi ja vineeri tootmiseks ning kütteks. C-vitamiinirikkaid noori võrseid saab süüa. Kuusk on ka populaarne jõulupuu ning levinud haljastuses, sageli hekkidena.
Riin Viigipuu
