Connect with us

Uudised

Hoia jaanilõke prügist puhas

Ilmselt ei kujuta keegi meist ette jaaniõhtut ilma lõkketa. Lisaks tuleohutusnõuete täitmisele tuleb lõkke ettevalmistamisel järgida ka seda, et lõke oleks ohutu keskkonnale ja tervisele.
Jäta jaanilõkkest välja materjal, mis sinna ei kuulu. Lõkkes tohib põletada vaid värvimata ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi. Lõke ei ole koht, kuhu panna majapidamises üle jäänud pakendeid, mööblit, ehitusprahti, riideid või rehve.
Lõkkes põlevad plasti sisaldavad jäätmed madalal temperatuuril ja selle käigus paiskuvad õhku mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid. Need on silmale nähtamatud, kuid tervisele ja keskkonnale eriti ohtlikud, sest mõju tervisele ei avaldu kohe. Sisse hingates liiguvad saasteained inimese organismi ning võivad põhjustada raskeid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Seetõttu ongi jäätmete põletamine kodustes tingimustes ka seadusega keelatud.
Jaaniõhtuga käib kaasas söömine vabas õhus. Pikniku käigus tekib aga paratamatult jäätmeid ja kahjuks kasutatakse tihti ühekordseid nõusid. Levinud eksiarvamus on, et ühekordsed nõud võib pärast kasutamist lõkkes põletada. Enamik nn paberist või muust taimsest materjalist ühekordseid nõusid sisaldab ka plasti ja selle põletamine on samuti ohtlik nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.
Ühekordsete toodete kasutamist on oluline vältida igal võimalusel, sest loodusvarasid ja energiat kulub nende tootmisele pea sama palju kui korduvalt kasutatavatele toodetele. Ühekordsed nõud lõpetavad paraku oma teekonna pärast mõneminutilist kasutamist prügina. Siin ei ole parim lahendus ka biolagunevad nõud, sest need on mõeldud samuti ühekordseks kasutamiseks.
Näiteks on Räpinas juba täna võimalik valla väliüritustel rentida toitlustamiseks ja jookide pakkumiseks kuni 500 komplekti korduskasutatavaid nõusid. Samuti on võimalik rentida prügikotihoidjad jäätmete liigiti kogumiseks.
Hoia jaanilõke prügist puhas ja põletamise asemel kogu jäätmed liigiti: paberi- ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama. Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee
Kui märkad jäätmete põletamist või muud keskkonna­rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

MARI KALA
Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse peaspetsialist

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Taskuhääling

Köikide Jüttude kümnendas osas käis külas Hiidlaste Koostöökogu juht ja kalur Ilmi Aksli.

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...