Eesti kontekstis ainulaadne rahastusmudel on aidanud Hiiumaa haiglal viimase nelja aasta jooksul eelarvemiinusest hoiduda, kuid vajaks haiglajuhi sõnul nüüd väikest korrigeerimist.
Sotsiaalministeerium lootis pilootprojekti põhjal selgusele jõuda, kas see mudel oleks mõistlik ka teiste väiksemate haiglate puhul, kuid koroonapandeemia ajal jäi analüüs pausile ja otsust mudeli võimaliku laiendamise kohta veel pole.
Haigekassa rahastab Eestis haiglaid nii, et igaks aastaks lepitakse arvestuslikult kokku, kui palju ravijuhtumeid kindlal erialal teenindatakse. Meretagusel Hiiumaal, kus elanikke on vähe ja samas tuleb asukoha tõttu tagada mitmesuguste erialade kompetents, jäi haigla varem pidevalt miinusesse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Hiiumaa haigla omas nii vähe ravijuhte, et sellega ei majandanud lihtsalt ära. Meie ravijuhud olid kujundatud referentshaiglate põhjal, mille kõige väiksem haigla, kes sinna andmeid üldse sisestas, oli Rakvere haigla ja sealt tulebki see mahuefekti puudumine,” rääkis Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir.
2018. aastast ostab haigekassa Hiiumaa haiglalt teenust mitte ravijuhtude kaupa, vaid arstiabi tagamist kokkulepitud mahus tervikuna. Hiiumaa haigla eelarve on olnud sealt alates plussis, kuid viimased paar aastat on see Tõnis Siiri sõnul petlik seoses koroonakriisiga seotud täiendava rahastuse, mõnede investeeringute edasi lükkumise ja Hiiumaa vallalt uue helikopteriplatsi ehituseks antud rahaga.
Igapäevaseks tööks tuleb Siiri sõnul haigekassalt praeguse seisuga tänavu umbes 3,5 miljonit eurot, aga pilootprojekti arvutused põhinevad 2017. aasta hindadel ja see võib
tähendada nüüd kuni 500 000 euroni küündivat puudujääki.
“Millest tulenevalt oleme tänaseks haigekassaga läbirääkimistes selle pilootmudeli korrigeerimiseks, sest praegu hakkab ta tasapisi uuesti miinust tootma, sest seal on korrigeeritud ainult med-töötajate palkasid, aga terve elu on vaikselt edasi läinud ja kallinenud,” sõnas Siir.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et analüüs, kas Hiiumaal rakendatud mudel sobiks ka teistele väikestele haiglatele, on vahepeal koroonakriisi tõttu pausil olnud ja otsuseid selle kohta veel pole.
“Võib-olla siis ka Läänemaa, Raplamaa, Põlvamaa, Valgamaa, Jõgeva haigla on kindlasti sellised viis kuni kuus väiksemat haiglat, kelle puhul oleks selline rahastamismeetod hea, looks teatud kindla baasi ja siis selle pealt oleks võimalik otsustada, milliseid teenuseid on võimalik patsientidele rakendada,” lausus Koppel.
Koppel lisas, et lähiaastatel ootavad ees arutelud haiglavõrgu tulevikust laiemalt ehk, et milliseid teenuseid eri tasandi haiglates pakkuda.
Toimetaja HARDA ROOSNA
