Connect with us

Uudised

Kernu kadakas seisab ikka veel

Eesti Vabaõhumuuseumi fotokogu
Eestimaal olla mitmeid keerdu kasvanud tüvega kadakaid. Huvitaval kombel kõik isaspuud ja päripäeva keerdunud. Neist suurim ja laialt tuntud on aga vaid üks: Kernu keerukadakas. Ju tänu oma asupaigale Tallinn-Pärnu maantee servas. Mäletan isegi bussisõite temast mööda, alati nii pilku teritama panev teetähis oli ta. Hiljem viidi Via Baltica Kernust kaarega ringi.
Tegelikult on nüüd nõnda, et see kuulus iseäralik
kadakapuu on nüüdseks surnud. Juhtus see juba peagu kümme aastat tagasi, 2013 pikaleveninud külma ja päikselise talve järel. Kadakad on sel sajandil meie maal üldse palju kannatada saanud. Kadakat peetakse küll vähenõudlikuks ja visaks puuks, ent hoolimata kliima soojenemisest paneb mõni talv mõnele ikka korraliku põntsu.
Nii näiteks 2006 paljaskülmatalve järel olid paljud kadastikud koledad pruunistunud. Enamus küll toibus, kuid teiste seas hukkus mu oma koduõue suur kadakas. Teine, ilus sammasvorm, pole päikseküljelt kuivanud võrapoolmikku taastanud tänini.
Netist leiab 2013 suve ülesvõtteid Kernu kadakast, kelle ainus järelejäänud oksaharu oli pruuniokkane. Enne sõda kandis ta ilusat ümarat, ehkki juba siis hõredavõitu võra. Sakslased raiusid puu tipu maha, et oma elektriliini just üle tema vedada. Järele­jäänud kahest harust üks kuivas 1980ndail. Nüüd siis pole alles enam midagi.
Või ei, Kernu kadakas on tegelikult seal ju ikka veel olemas. Ühel mullusel suve­päeval põikasime Pärnust tulles vanale maanteele ja tegime ta juures peatuse. Jah, kadakas on endiselt püsti. Tema 130 cm ümbermõõduga vintis tüvi kerkib kui muiste, nelja meetri kõrgusel eemale sirutumas raagus oks. Kernu kadakas on jätkuvalt mõjus. Hea, et jõudsin ta juurde enne kui lõplikult hilja. Puutudes puu võdises. Juba eluajal oli see kolmesaja-aastane põliskadakas seest õõnes. Kaua ta veel püsti püsib? On arvatud, et vahest tuleks see legendiderohke puu enne põrmu varisemist muuta museaaliks ehk teisaldada kuhugi siseruumi, kus võiks säilida kasvõi lõpmatuseni. Tegelikult on sellel mõttel täitsa jumet.
Erinevatest rahvajuttudest läbivaim on Rootsi kuninga Karl XIIga seotu. Üks neist selline, et keerutanud kuningas kaksteist kadakavitsa kokku, pistnud maha ja öelnud, et kui kasvama läheb, tuleb pikk rahuaeg. Ja kui lõpuks kuivab, naaseb Rootsi võim.
Nüüd on Kernu keeru­kadakas kuivanud. Kus aga see Rootsi aeg meil siis on? Nojah, kui nii võtta, siis on see mingil määral naasnud juba aastate eest. Eestis valitsevad ju Rootsi pangad…

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...