Kärdla linna 75. aastapäeval on põhjust pidutseda ka kunstnik Ott Lambingul, kes Hiiumaa näitusi koostanud ja kunstielu vedanud 30 aastat.
Linna sünnipäeval, 1. mail avas Lambing oma õpilaste maalide näituse, maavalitsuse saalis näituseplakatite näituse ning tähistamaks saare kunstnike pikka ühisnäituste tava on uues Hiiumaa turismikataloogis neile plakatitele pühendatud kaks lehekülge.
Kultuurikeskuse näitusesaalis on juuni lõpuni väljas kümne Kärdla koolis õppiva neiu akrüülmaalid: oma tööd tõid publiku ette Eliise Harjak, Luisa Harjak, Inger-Liis Heinsoo, Katrin Juursalu, Helina Kivi, Karit Nurk, Marit Nurk, Paula Nõulik, Katariina Pertel ja Ingrid Tärk. Eliise Harjaku neli maali on ühtlasi tema Kärdla gümnaasiumi kunstieksami eest.
Kärdla kultuurikeskuse maaliateljee õpilastööde näitus on koostaja sõnul pühendatud eelnenud põlvkondadele.
Ateljees õpetajana tegutsev Lambing rõhutas, et õpilased käivad kunstioskusi omandamas oma vabast ajast ja koolitöö kõrvalt ning seda lugupidamistväärivam on, et nende tööd kannavad välja terve näituse. Ta kinnitas, et õpilaste tööd on nii head, et neid kannatab viia ka Hiiumaalt ja Eestist väljapoole: Soomes on õpilastöid esitletud Tamperes ja Helsingis, viimati oli valik neist Prantsusmaal avatud hiiu kunsti näitusel.
Seda, et maaliateljees töötatud aastatest kunstipisik külge jääb, kinnitas nii mõnigi noor autor. Näiteks Ingrid Tärk ütles, et on mõelnud siduda oma tulevased õpingud kunstiga või loovusvaldkonnaga laiemalt. Ka Luisa Harjak rääkis, et loodab tulevikus midagi kunstiga seotut teha. Arhitektuuri tahab õppima minna Eliise Harjak.
“Maaliateljee eesmärk ei ole kunstnike ettevalmistamine, vaid see, et noored saaks oma huvialal tegutseda siin ja praegu, aga igal aastal on juhtunud nii, et keegi läheb edasi kunsti õppima” selgitas Lambing. Ta nimetas ka mõned nimed: Anni Leo, Sulev Mõniste, Mihkel-Emil Mikk, Kaia Saarna, Anne-Liis Leht, Mari Ait, Anni Riisik jt.
Järgmise aasta mais täitub maaliateljeel kahekümnes tegevusaasta.
Lambing on kunstnikuna tegutsenud 38 aastat ega kahetse hetkegi, et selle eriala valis: “Ma olen õnnelik inimene, sest olen saanud kunstiga tegeleda kogu selle aja, kunstnikuna teenitud rahaga olen ma oma lapsed üles kasvatanud, kuid kui poleks neid noori ja maaliateljeed erialase töö kõrval, oleksin praegu palju kurvem – noortega on hea ja aus töötada, sest nad ei valeta, ei peta ja nad on ausad ka oma loomingus.”
Lambing lisas, et lõpetas küll 1975. aastal Tartu kõrgema kunstikooli, kuid õpib kogu aega edasi ja kõige rohkem on tal õppida oma õpilastelt, samas on tal suurepärane võimalus oma kogemusi õpilastele edasi anda.
Esimene saare kunstnike ühisnäitus avati 5. mail 1983 ja väljas oli 18 tööd kuuelt autorilt. 30 aasta jooksul on ühisnäitustel osalenud 116 autorit.
Juba praegu on Lambingul töös järgmised näitused. Leedus Palanga taastusravihaiglas eksponeeritav ja 15 Lambingu maalist koosnev näitus liigub edasi Kaunasesse. Vabariigi presidendi maikuisel Leedu visiidil esitletakse seda seal presidendile kui head koostöönäidet – Hiiumaa kunstniku tööd Leedus. Juunis läheb Leetu veel Hiiumaa kunstnike kaks näitust, mille koostajaks ta on.
Aastatepikkune vilgas kunsti- ja kultuurivahetus kahe piirkonna vahel on toiminud tänu Eesti aukonsulile Leedus Virginijus Biskysele, kelle teeneid Hiiu maavanem Riho Rahuoja tänavu tunnustas maakonna teeneteplaadiga.
Veebruaris Hiiumaa visiidil käinud Biskys ütles, et koostöö ja kunstinäituste vahetus on muuhulgas kulgenud väga hästi ka tänu sellele, et Ott Lambing on asjaajamisel täpne ja korrektne ning kõik temaga sõlmitud kokkulepped peavad.
