Hiiumaa kammermuusikapäevade korraldajad võtavad peale 20. festivali pausi, et järele mõelda ja otsustada, kas jätkavad.
Tänavuse, järjekorras 20. festivali avakontserdi järel tänas korraldajaid lillede ja kingitusega Hiiumaa vallavanem Reili
Rand, kes avaldas lootust, et tuleb ka 21. ja suuremategi järjekorranumbritega kammermuusikapäevad.
Soomes töötavad ja Hiiumaal suvitavad Aet Ratassepp, Mart Ernesaks ja nende neli tütart on Hiiumaa kammermuusikapäevade korraldamisele pühendanud kakskümmend suve. “Oleme mõelnud, et võib-olla järgmisel suvel proovime vaadata, mismoodi on suvi, kui me seda ei tee ja siis otsustame, kas see jätkub või mitte,” ütles Aet Ratassepp kontserdile järgnenud intervjuus.
Ta tõdes, et 20. festivali korraldamine oli keerulisem kui kunagi varem. “Kahjuks me ei saanud kultuuriministeeriumilt toetust, Kultuurkapitalilt saime niipalju, et festival ikkagi toimus, aga see toimus natuke väiksemas formaadis kui me oleksime tahtnud,” nentis Ratassepp, et kuna kõige olulisemat toetajat tänavu ei olnud, jäi kavva kolm kontserti.
Küsimusele, kas nad jaksavad teha ka 21. festivali ja sellega edasi minna, vastas Ratassepp: “Tunneme, et praegu oleme nagu teelahkmele jõudnud. Oleme algusest peale mõelnud, et kui tekkib olukord, et me toetust ei saa, siis see asi lõppeb ära. Festivali korraldamine on meie hobi, see ei ole meie palgatöö, aga me oleme teinud seda sellepärast, et see on meile endile suurepärane laboratoorium – võimalus katsetada, kogemusi saada ja uute muusikutega tutvuda.”
Tema sõnul sõltub kõik sellest, milline on toetajate poliitika. “Mõni aeg tagasi oli mulje, et toetatakse neid, kellel on juba midagi ette näidata. Nüüd tundub, et on vastupidi – öeldakse, et olete juba niikaua teinud, et teised nooremad tahavad n-ö turule pääseda – aitab teile küll. Kui see tõesti niimoodi läheb, siis ei olegi midagi teha ja vastu seina me ei jookse.”
Aet Ratassepp ütles, et festivali korraldustööst lõviosa on teinud tema abikaasa Mart Ratassepp: “Ta on olnud nii interpreet kui helilooja, nii arranžeerija kui transamees, nii reklaamitegija kui rahataotleja ja tema teha on olnud ka kogu paberitöö – seda on ikka liiga palju ühele inimesele.”
Aet Ratassepp on Helsingi ooperis töötanud 27 aastat, ühest küljest tahaks Eestisse, teisalt seni kui lapsed õpivad, on vaja neid toetada. Nii ei saa veel teostada unistust tulla Eestisse.