Connect with us

Suveleht

13+3 aastat kodukohvikuid Hiiumaal

Piret Eesmaa

Pärt Pihlak
Kui Ere Naat ja Ly Johansen 2007. aastal Eesti esimese kohvikutepäeva korraldasid, oli ürituse nimeks 15 ühepäeva­kohvikut Kärdlas. Esimesel aastal polnud see viieteistkümne kohviku kokku­saamine sugugi lihtne. Veenmisjõu ja sõprade abiga tuli aga seltskond kokku. Külastajate puuduse üle pole ilmselt vaja olnud kurta ühelgi aastal. Kui esimesel paaril korral veel tuli kohvikute­pidajaid otsida, siis varsti oli tahtjaid nii palju, et kohvikud liikusid ka Kärdlast väljapoole üle Hiiumaa ning ühest päevast sai terve nädalavahetus. Esimesed 13 aastat oli korraldajaks MTÜ Kärdla Kohvikutepäev, mille eesotsas Ere Naat ja Ly Johansen, viimased kolm aastat on korraldaja olnud Hiiumaa vald. Uue korraldussüsteemi, kujunduse ja muu lõi kiirreageerimise korras kultuuri­spetsialist Anu Tammearu, viimased kaks aastat on vallapoolne pea­korraldaja olnud Eve Ellermäe, sel aastal ka Hiiumaa turismiklaster.

Mis see on, mis Hiiumaa kohvikud nii eriliseks teeb?
Eve Ellermäe: Lühidalt – me oleme kõige vilunumad. Meil on olnud kõige kauem aega harjutada. Aga läbimõeldus on olnud selle idee märksõna algusest peale. Seda oleme püüdnud ka säilitada. Tahame tuua esile kohalikku inimest, kodusid ja kogukondlikku ühtehoidvust. Nii mõnedki suguvõsad ju korraldavad siin oma kokkutuleku just kohviku­pidamise vormis. Mis veel on hästi eriline, et näiteks 34st kohvikust sel aastal 19 on kõik juba varasema kogemusega.

Millest kodukohvikute korraldamine algab?
Tihedam töö algab kevadel, kui kuulutame välja kohvikute registreerimise. Siis infopäeva korraldamine, mis on hästi tähtis just esmakordsetele kohviku­pidajatele – kuidas asju ametlikult peab ajama; suunamine ja näitamine, mis on need teemad, millele kohviku tegemisel mõelda, mille peale ise ei tule. Info­päeval on oluline ka kohviku­pidajate oma­vaheline kogemuste jagamine.
Lisaks räägib Põllumajandus- ja Toidu­ameti esindaja Jüri Lauter toiduohutusest ja -käitlemisest. Iga kohvik peab ju koostama enesekontrolliplaani, teavitama ka Põllumajandus- ja Toiduametit. Ei saa nii, et teed lihtsalt koogi valmis ja müüd – toidu teekond lauale peab olema läbimõeldud ja külastajale võimalikult ohutu. Räägime ka prügist ja kuidas võimalikult keskkonnasõbralikult kohvikut teha. Soovitame ikka kasutada päris nõusid või korduvkasutatavaid plastnõusid. Kuidas selle külastajate hulga juures parkimist korraldada, on samuti oluline küsimus. Siis on veel autori­õiguste teema. Kohvikutes kõlava muusika eest tuleb Eesti Autorite Ühingule maksta, jaotame selle summa kohvikute vahel ära vastavalt sellele, mis kuskil toimus. Väiksemaid korralduslikke teemasid on veel lisaks päris palju. Näiteks Hiiumaa Coop toetab kodukohvikuid lühiajalise krediidivõimalusega, mille eest me oleme neile väga tänulikud, sest ega kohvikupidajatel ei ole lihtne oma eelarvest 200–500 inimese toidu jaoks tooraineid osta.

Kuidas te teate, palju inimesi käib?
See ongi ka kohvikutele üks kodune ülesanne, nuputada välja oma viis külastajate loendamiseks ja seda siis kasutada. Mingi aim sellest, kui palju inimesi kohvikutest läbi käib, on oluline, see aitab ülevaadet saada ja ettevalmistusi teha. Praamiliikluse kohapealt ka ette ennustada, kui suurt läbilaskvust on vaja.

Kas sellega peab veel tegelema?
Ei, tegelikult enam ei pea. See on nüüd ikka juba legendaarne nädalavahetus ja kõik teavad, et rahvast on palju. Samal ajal on ka muid üritusi hästi palju.

Mitu kohvikut sel aastal on?
34. Alguses oli 39, aga pärast infopäeva, kui sai selgeks, mida kõike peab tegema, ja suve jooksul, kui elu on ju niikuinii väga tihe, kukkusid mitmed ära. Samas üks soovija tahtis veel liituda siis, kui voldikute tekst oli juba valmis, aga jah, see ei ole nii lihtne. Kõigi detailide läbi mõtlemine ja teokstegemine võtab ikka aega.

Kuidas sina seda kõike teada said? Kas oled ise ka kohvikut pidanud?
Noh, ma räägin siis kõik algusest peale ilusti ära. Ma olen Hiiumaalt pärit. Selline klassikaline elulugu – 15 aastat elasin siin, siis kargasin ära. Gümnaasiumi olin mandril ja alustasin seal ka tööelu. Kümme aastat elasin Setomaal, kus on samuti hästi aktiivne ühiskondlik elu ja tegevus. Ja seal ma siis osalesin ühes kohvikus kodukohvikute päeval, nii et mul oli tõesti korraldusest kerge maitse ja aim olemas. Kui ma eelmisel aastal juunikuus valda tööle tulin ja kohe kohvikute­päeva korraldamisega tegelema pidin hakkama, siis õnneks see ei olnud mulle täiesti võõras teema. Läbimõeldud süsteem oli ka muidugi olemas, mis töötas hästi ja ülejäänud toimkond toetas. Tänavu tegeleb aga reklaami ja turunduse poolega turismiklaster ja nagu näha, olemegi palju rohkem pildis kui möödunud aastal.

Hästi lahedad on need lillepotid bussipeatustes.
See on turismiklastri kaasatud projektijuhi Maria Remmelkoore mõte. See töötab väga hästi, jah, et need lillepotid on natuke nagu ootamatud avalikus ruumis ja püüavad hästi pilku.

Ma lähen alati kohe nagu natuke rõõmsaks, kui näen neid.
Jaa, ja Margus ka hästi toredalt kutsub videos otsa tömbiks tegema. Tekib kohe arutelu, et mida see otsa tömbiks tegemine tähendab. Olemegi palunud sel aastal kohvikutel nii palju kui võimalik kirjandust ja hiiu keelt esile tõsta.

Kes on kujunduse autor?
Tea Martin. Tema töötab muidu Käina kandi noortega Käina Huvi- ja Kultuuri­keskuses, aga on ka kunstnik, Orjaku külamajas on praegu tema akvarellide ja graafika näitus ka üleval. Kodu­kohvikupäevade sildi – mummulise kohvi­kannu – tegemisel sai ta inspiratsiooni oma vanaema eestiaegsest Lange­brauni serviisist. Mulle väga meeldib tema kujundus, mis on selline hästi inimlik ja hubane, käsitsi tehtud ja soe. Minu meelest on hästi tähtis hoida selle ürituse juures hubasust ja kodusust, kuigi meil on ilmselt kõige vilunumad kodukohvikupidajad. Eelmisel aastal just avaldati andmed, kuidas kokku on üle Eesti toimunud kodukohvikute päevad 94 kohas ja nad kõik on võtnud šnitti just sellest Kärdlas alanud sündmusest. Mulle tundub, et siin on leitud midagi, mis läheb paljudele korda. See on võimalus näidata oma koduõue või mingit kogukonnale olulist kohta, näidata oma oskusi, midagi koos teha, mõnusalt olla. Siin on tabatud midagi hästi üld­inimlikku. Palju kogutakse ka raha külaseltsile või heategevuseks.

Kas kohviku tulu peab deklareerima? Kui eraisikuna teed, näiteks, ja jääd nulli?
Seadusi peab täitma, aga praegu on iga kohviku enda valik, kuidas saadav tulu deklareeritakse ja sealt pealt maksud makstakse. Kes teeb kohvikut era­isikuna, kes MTÜna… Kõigil kohvikutel on erinevad kulud, käibe pealt saadavat tulu ei saagi täiesti üheselt öelda. Eriti, kui esimest korda teed, siis paljud ostavad ju lisaks uusi külmkappe ja pliite ja nii ei pruugigi eriti tulu üle jääda, kui sa veel maksad midagi abilistele ka. Vähemalt kümme inimest peaks ju ikka tiimis olema.

Aga räägime siis siltidest. Kes need teeb ja miks?
Ühesugused meeleolukad sildid aitavad leida kohvikuid ja tekitada suuremat kõlapinda. Meie sildid teeb Signe Sildid, ehk Signe Juhe koos poja Ruudiga. Need on vineerist kohvikannude kujulised ja ka neile on omane selline soe, hubane, mõnus, inimlik käekiri. Muidu on olnud igal sildil ka kohviku nimi peal, aga eelmisel aastal hakkasime vaatama, et võibolla peaks seda muutma ja sel aastal on kannud ilma nimeta. Nii saab neid ka tulevikus taaskasutada.

Kohvikutepäev jõuab kätte. Kas ise lähed kohvikusse?
Nii palju kui saan, ikka. Laupäeval on 24 kohvikut. Inimvõimete piiril oleks ehk võimalik need läbi joosta, aga me üldiselt jagame korraldustoimkonna vahel ära, kes kuhu läheb.

Palju teid on?
Umbes viis inimest on tuumik. Lisaks minule veel turismiklastrist Kristel
Üksvärav ja Mari-Liis Aiaste, Facebookiga tegeleb Maria Remmelkoor, Kärdla Kultuurikeskusest Aivi Telvik ja Kristiina Vessar, vallamajast on aidanud IT-poolega Andres Toom ja Kersti Simsalu. Kujundaja Tea Martinit juba mainisin. Abivallavanem Liisi Mäeumbaed muidugi ka koordineerimise osas… nimetamata jäid nüüd veel mitmed nõu ja jõuga aitajad.

Kõigile jagub tööd?
Absoluutselt. Ja ikka peame veel nädala­vahetusest, hommikutest ja õhtutest lisaaega ka võtma.

Kas kohvikutepäeva algusega saab Sinu töö selle sündmuse juures otsa?
No, natuke ikka on muretsemist, kuidas kõik läheb, üldiselt suurem osa tööst küll. Aga eelmisel aastal juhtus nii, et laupäeva hommikul kell kaheksa null viis sain kohvikupidajalt telefonikõne, et avalikule parkimisplatsile, mille ääres nelja tunni pärast pidi avatama nende kohvik, viivad autod koormate kaupa killustikku. Iga korraldaja rõõmuunenägu!

Mis sai?
Viieteist minuti jooksul õnnestus protsess siiski peatada, suhteliselt kiiresti jõudsin õige telefoninumbrini, mis võeti ka vastu. Tänu naabrivalvele, kes teatas kiiresti, mida nägi! Tänu kohviku­pidajale! Tänu vallavanemale, kes võttis sellisel ajal telefoni vastu ja ütles, kes veoga tegeleb! Ise elan sellest kohvikust ka umbes 10 minuti kaugusel ja siis tekkiski dilemma. Ühelt poolt oleksin tahtnud viskuda sellele autole ette, teisalt oli ju vaja kuhugi kiiresti helistada – kumba siis nüüd teha? Lõpuks läks vist kohviku­pidaja ja peatas auto, mina tegelesin samal ajal helistamisega. Sellisteks ootamatusteks ei saa, aga peab püüdma valmis olla, aga muidu on hästi tore käia ja vaadata, mida on välja mõeldud. Kohviku­pidajatega palju rääkida muidugi ei saa, aga tore on näha, kuidas külastajad naudivad ja neil on mõnus olla. Ma arvan, et see üritus jääb veel kauaks kestma.

Kohvikutepäev saab läbi. Mis tunne on? Hakkad kohe järgmist plaanima? Või mõtled, et rohkem ei taha?
Et rohkem ei taha – nii mõtlevad täiesti väsinud kohvikupidajad korraks kodukohvikutepäeva õhtul! Katus ei saa niimoodi mõelda. Katus peab vaatama, mis õppetunnid olid ja kohe uut planeerima hakkama. Möödunud aastal võtsime ka tagasiside kokku ja hakkasime vaatama, mida peab teistmoodi tegema. Seekord tahaks teha kohe sellise laiema arutelu, kutsuda kõik huvilised kokku, nii kohviku­pidajad kui vallakodanikud, et rääkida sellest, kuidas edasi minna korraldamisega.

Sa mõtled, kas edasi teeb vald või MTÜ?
Võib-olla keegi suudab välja mõelda veel mingi kolmanda variandi, mille peale me ise ei olegi tulnud. Aga kahtlemata peab keegi korralduse ja teavitusega tegelema, turismiklaster saab ka kindlasti abiks olla. Üle Eesti on see ka erinevalt lahendatud. Kus on MTÜ, kus eraisik paneb lehe püsti ja ütleb, et kaks nädalat enne hakkame reklaamima. Aga no nii päris ei saa, detaile on ikka väga palju, millega tegeleda. Kvaliteet ja Hiiumaa oma nägu on siin väga olulised ja see nõuab aega. Kohvikutepäeva korraldaja on see, kellel see aeg peab olema. Aastate jooksul on sellest üritusest ju kujunenud Hiiumaa tähtsündmus, visiitkaart, mainekujundaja. Seega ei ole tegemist lihtsalt ühe päeva korraldamisega aastas 365 päeva hulgas, vaid palju enamaga.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...