Eesti spordiajaloolaste andmetel jõudis võrkpallimäng Eestimaale 1919. aastal. Veidi hiljem, 1922. aastal alustati võrkpalli
mängimist Hiiumaal.
Esialgu harrastati seda ainult Kärdlas, aga juba 1923. aastal kutsuti Hiiumaa võrkpallurid Tallinna turniirile. Esimesed võistlused hiidlaste jaoks ebaõnnestusid – kahjuks ei suudetud võita ühtegi kohtumist.
Enne Teist maailmasõda on võrkpallimängu kohta Hiiumaal vähe materjali. Teada on vaid see, et mängiti saarel mitmel paigas: Nõmbas, Käinas, Kõrgessaares, Kärdlas jm. Eelmise sajandi 30ndatel olid võrkpalliväljakud Kärdlas koolimaja õuel, pargis ja supelrannas. Pallimäng toimus Arnold Terase mälestuste järgi õpetaja Johannes Palmi juhendamisel.
Teada on, et igasugust spordialast tegevust omavalitsustes korraldasid tuletõrjeühingute juurde moodustatud spordiosakonnad. Need moodustati 1933. aastal Kärdlas ja 1934. aastal Käinas, Kõrgessaares oli ühing loodud juba varem. Kärdla osakonnas harrastati kergejõustikku, võrkpalli, jalgpalli, raskejõustikku.
1933. aastal püüti läbi viia Hiiumaa esivõistlused võrkpallis. Halva ilma tõttu tuli kohale ainult kolm meeskonda: Kärdla, Käina ja Jausa. Kärdla võitis mõlemat vastast 2:0 ja saavutas esikoha.
1934. a 17. augustil korraldati Kõpus spordipäev, kus olid kavas kergejõustik ja võrkpall. Võrkpallis võitis Kõpu Kärdla ja Kõrgessaare ees. Oma häid oskusi näitas võrkpallis Eesti kergejõustikukoondise olümpiakandidaat Bernhard Teng, kelle tugevad löögid jäid vastastele kättesaamatuteks.
Huvitava algatusega said samal aastal hakkama Käina võrkpallurid korraldades valla esivõistlused, kus osales kuus võistkonda: Käina A ja B meeskond, Emmaste, Jausa, Muda ja Männamaa. Turniiri võitis Käina A meeskond, kus mängisid U. Baumeister, R. Mölder, V. Lepamaa, E. Saarnak, S. Sahtel. Samal ajal korraldas Kärdla võrkpallivõistkond võistlusturniiri ümber saare. Mängiti Kõpus, Emmastes, Käinas. Kokkuvõttes võib öelda, et enne Teist maailmasõda sai võrkpall Hiiumaal populaarseks ja harrastajaid oli palju.
Märgatavalt rohkem on säilinud andmeid peale Teist maailmasõda toimunud võrkpallialase tegevuse kohta. Eriti head materjali leiab 1949. aastal ilmuma hakanud ajalehest Nõukogude Hiiumaa.
Esmapilgul võib arvata, et võrkpall on üks konservatiivsemaid mänge, sest muutunud pole nagu midagi. Väljak on ikka sama suur 9 x 18 m, mängijate arv sama – 6 ja ka võrgu kõrgus sama – 2,43 m. Kuid tegelikult pole mäng, mida mängiti 1948. aastal ja mida mängitakse 2012. aastal võrreldavad. Võtame näiteks palli. See oli pärast sõda kunstnahast, eraldi sisekummiga ja pealt kinninööritav. Selle tulemusena oli palli lend tihti etteaimamatu. Ka mängu ülesehitus oli lihtne, kolm tõstjat ja kolm ründajat. Seetõttu oli võrkpallivõistkond ülesrivistatult mõnikord lausa koomiline: kolm väga pikka ründajat ja kolm lühikest tõstjat. Tänapäeval sellist “tööjaotust” enam ei kohta.
Sporditegemine, sealhulgas ka võrkpallimäng, oli Hiiumaal peale Teist maailmasõda küllaltki populaarne. Võrkpalli mängiti põhiliselt väljas muruväljakutel. Võrkpalliväljakud olid kõigis suuremates keskustes. Näiteks Kärdlas kaks väljakut pargis, üks staadionil ja üks supelrannas, lisaks sõjaväeosades olevad väljakud. Kärdla pargis käis õhtuti võrkpallimäng põhimõttel, et kaotaja võistkond langeb välja. Mängidasoovijaid oli palju, tunti rõõmu mängust, mitte niivõrd sportlikust tulemusest.
Spordimeisterlikkuse poolest olid teistest paremad Käina, Kärdla ja sõjaväeosade meeskonnad. Neist tugevamaks kujunes Käina esindus, kus võistkonna hingeks oli kohaliku kooli direktor Juhan Reinthal. Sel ajal oli Käina meeskond kõikidel maakonnavõistlustel võidukas. Juhan Reinthali eestvedamisel osaleti VS Jõud vabariiklikel esivõistlustel 1948. aastal. Seal saavutati kõrge teine koht. Võistkonnas mängisid põhiliselt Käina mehed, lisaks veel Bernhard Paat Suuremõisast. 1949. aastal komplekteeriti Jõudi meistrivõistlusteks maakonna koondvõistkond Emmaste noormehe Eerik Heinsoo eestvedamisel. Oldi taas tublid ja võideti pronksmedalid.
Samal ajal oli võrkpall populaarne Kärdla keskkooli noormeeste hulgas. On teada, et 1946. aastal Kärdla keskkooli vana maja saalis toimunud siseturniiri võitsid keskkooli poisid. Võistkonnas mängisid Eerik Heinsoo, Ervin Norgan, Elmar Jääger jt.
50ndate algul kalduski mänguline ülekaal Kärdlasse. Seda tänu sellele, et siia suunati Saaremaalt tööle mitmed ehitusmehed, kes olid ka tublid spordimehed. Eriti mainimisväärsed olid Aleksander Transtoki sportlikud tulemused. Mitmekülgse spordimehena kuulus ta rajooni esindustesse paljudel spordialadel, sealhulgas ka võrkpallis. Lisaks oli ta ka väga hea organisaator.
Transtok oli ka üks Saarte rajoonide spartakiaadide organiseerijatest. Neil võistlustel oli alati kavas ka meeste ja naiste võrkpall. 1953. aastal korraldati spartakiaad Kärdlas. Seal võitis Hiiumaa naiskond esikoha. Võistkonnas mängisid Ljubov Tross, Linda Härma, Aade Tõkke, Koidu Tohvri, Imbi Paljasmaa, Aade ja Helle Männamaa. See esikoht jäi läbi aegade Hiiumaa naistele spartakiaadidel ainukeseks.
1958. aastal oli Hiiumaa võrkpallielus mitu märkimisväärset sündmust. Pandi alus kohaliku ajalehe auhinnavõistlustele. Esimesteks võitjateks tulid Emmaste meeskond, kuhu kuulusid Ants ja Rein Remmelg, Jaan Riisenberg jt., ning naistest Suuremõisa esindus. Käina kooli füüsikaõpetaja Enn Remmelgas kuulus vabariigi maanoorte esindusvõistkonda, mis saavutas üleliidulisel maanoorte spartakiaadil Stavropolis hõbemedali.
1960ndad aastad olid Hiiumaal võrkpalli harrastamiseks soodsad. 1965. aastal valmis Käina uus koolimaja, mille võimlasse mahtus ära Hiiumaa esimene normaalmõõtmetega võrkpalliväljak. 60ndate lõpus sai spordirahvas oma käsutusse kongiga veoauto, millega käidi nädalas mitu korda Kärdlast Käina võrkpalli mängimas. Lisaks toimusid sõidud mandrile.
Esimese hiidlasena jõudis vabariigi noortekoondisesse Kärdla keskkooli õpilane Rein Lees 1965. aastal. Samal kümnendil hakati korraldama mitmeid uusi võistlusi, näiteks maakoolide spartakiaade, VSÜ Jõud noorte meistrivõistlusi, koolispordiliidu karikavõistlusi keskkoolidele. Nendel võistlustel osalemine oli hiidlastele igati jõukohane ning sai stiimuliks treeningutel. Hiiumaa noored võitsid 1960–70ndatel neil võistlustel mitmeid auhinnalisi kohti. Näiteks võitsid Kärdla keskkooli noormehed 1975. aastal Eesti koolispordiliidu karikavõistlustel esikoha.
60ndate lõpus selgus, et Kärdla saab lõpuks võimla, selleks otsustati ümber ehitada Kärdla polgu söökla. Ideega tuli välja vabariigi selleaegne juhtiv arhitekt Tallmeister, kes oli ka üleliidulise kategooriaga võrkpallikohtunik. Ehitustöid juhtis ehitusjaoskonna meister Iilu Lauri, tänu kellele objekt valmis. Mitmed spordimehed töötasid ehitusel abitöödel.
Eelmise sajandi 70ndad algasid võrkpallirahvale väga edukalt. Nimelt tunnistati võrkpallurid Anne Allikas–
Filippova ja Jaan Soots Hiiumaa aasta parimateks sportlasteks. 1973. aastal avati Kärdlas Polgu võimla, mis tähendas, et Kärdla võrkpalluritel polnud vaja treeninguteks enam Käina sõita. Kolhoos Hiiu Kalur renoveeris Kärdla staadioni, ehitas Kärdla vetelpäästesadamasse välisujula ja Polku laudpõrandaga välisvõrkpalliväljaku. Tänu sellele usaldati vabariikliku kalurikolhooside spartakiaadi läbiviimine 1974. aastal Kärdlale. Tuleb juurde lisada, et
kalurikolhooside võistkondadesse kuulusid enamikul aladel Eesti parimad sportlased.
Võrkpallis olid hiidlased väga edukad. Naiskondade turniir võideti. Võistkonnas mängisid Ilme Treisalt, Silvi Pärnamaa, Krista Vilu, Linda Lepp, Kaie Kattel, Urve Põllu, Maie Jõgi ja Mai Vasar. Meeste turniiril oli Hiiumaa esindus esikohale lähedal. Finaalmängus Eesti tugevuselt kolmanda – Kirovi kalurikolhoosi vastu oldi teises geimis eduseisus 14:11 – mängiti kolmest parem, kuid siis nagu kangestuti ja kaotati 14:16, ning seejärel ka kolmas geim 10:15. Mängu jälgis Kärdla Polgu võimlas 700 inimest! Hiiumaa võistkonnas mängisid Arvo Priimägi, Aavo Aasvee, Raivo Kimber, Jüri Vann, Ants Karpa, Enno Veermäe, Jaanus Berkamann ja Ott Epner. Kokkuvõttes võitis Hiiumaa võrkpallis naiste ja meeste arvestuses esikoha. Seda tulemust võib lugeda läbi aegade hiidlaste võrkpallialaselt parimaks saavutuseks. Kõrge hinnangu andis Hiiumaa võrkpalli kohtunike ja- korraldajate tegevusele spartakiaadi peakohtunik Ants Unt, kes ütles, et Hiiumaal võiks pidada isegi Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Samal aastal kinnitati Eesti noortekoondise liikmeks Jüri Vann.
Hiidlaste edu võrkpalliväljakutel jätkus ka 1975. aastal. Moskvas peetud Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadil mängisid Eesti esindusvõistkonnas hiidlased Arvo Priimägi ja Gennadi Pentikäinen. Võistkond saavutas üheksanda koha.
1976. aastal avati Kärdlas Hiiumaa laste ja noorte spordikool. Spordikoolis alustas tegevust ka võrkpalliosakond, kuhu tuli 1978. aastal treenerina tööle Siiri Sülla.
Spordikooli direktoriks kinnitati Hiiumaa spordielu hästi tundev, väga hea võrkpallur ja kergejõustiklane Ene Mänd. Spordikooli avamine muutis treeningud ja võistluste läbiviimise taseme märgatavalt professionaalsemaks.
Treener Siiri Sülla tulemusliku töö põhjal on jõudnud Eesti noortekoondisesse Kaja Erik, Anne-Ly Kõmmus, Mari- Liis Mänd, Heli Kirs, Dagmar Tarkmees ja Maret Pukspuu.
Edaspidi on aidanud Hiiumaa võrkpalli taset kõrgel hoida kohaliku ajalehe võrkpalliturniir. Selle võistluse väärikas vahekokkuvõte tehti 45. turniiril Emmastes 2002. aastal. Võrkpalliaktiivi ja mängijate tunnustamiseks saabusid kohale Eesti võrkpalliliidu president Aadu Luukas ja peasekretär Enn Vallimäe. Vallimäe andis üle võrkpalliliidu teeneteplaadid Ülo Remmelkoorele, Kaljo Ilusale, Lembit Sauerile, Aavo Aasveele, Ene Männile ja ajalehe Hiiumaa toimetusele.
Väga hinnatava tunnustuse sai võrkpalliturniir 2008. aastal, mil Eesti kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp tunnustas võistlust Kultuuripärli preemiaga ning tänas Hiiumaa võrkpalliklubi ja Hiiu Lehe toimetust turniiri traditsiooni jätkamise eest. See andis väga kõrge hinnangu 50 aasta jooksul Hiiumaa võrkpallirahva poolt tehtud tööle.
Hästi läheb võrkpallil ka noorte hulgas. Suurepärase tulemuseni jõudsid U-14 noormehed 2010. aastal, kui treenerite Veikko Martini ja Ülari Kaibaldi juhendamisel võideti Eesti meistrivõistlustel kuldmedal. Võistkonnas mängisid Markus Uuskari, Allar Rehepap, Karl Meldorf, Lauri Tõkke, Stefan Kaibald ja Robin Valting. Oma edu kordasid nad U-16 võistlusklassis tänavu. Treeneritest vendade Ülari ja Aigor Kaibaldi töötulemused väärivad omaette lehelugu.
Tänavu peeti Hiiumaa võrkpalliturniiri juba 55. korda. Sel puhul tunnustas Eesti võrkpalliliit Hiiumaa võrkpalliklubi ning klubi juhatuse liikmeid Siiri Süllat ja Raigo Sahtelit, Hiiu Lehe toimetust ja peatoimetaja Harda Roosnat turniiri traditsiooni ja järjepidevuse hoidmise eest. Ilmus ka juubelitrükis “55 aastat Hiiumaa võrkpalliturniiri”.
Jääb loota, et edaspidigi jätkub hiidlaste võrkpallialaste saavutuste rida. On ju võrkpall Hiiumaal populaarne tänaseni nii rahva- kui võistlusspordina.
LEMBIT SAUER
spordiveteran
