Neli Hiiu vallavolikogu opositsiooni liiget pöördusid Hiiu maavanema Riho Rahuoja poole taotlusega kontrollida, kas volikogu tegevus valla hallatavate asutuste liitmisel on õiguspärane.
Kirjutajad küsivad maavanema õiguslikku hinnangut Hiiu vallavolikogu poolt vastuvõetud määrusele “Hiiu valla arengukava 2014–2023 kinnitamine”, mis võeti vastu 16. oktoobril, ja otsusele “Hiiu vallavalitsuse hallatavate asutuste ümberkorraldamine”, mis võeti vastu kaks nädalat hiljem, 30. oktoobril.
Maavanemalt küsitakse, kas eelnimetatud määrus ja otsus on vastu võetud järgides kõiki selleks ette nähtud õigusnorme, kas nende vastuvõtmisega on rikutud mullu oktoobris Hiiu vallaks ühinenud kahe omavalitsuse ühinemislepingut ning kas selline rikkumine aitab kaasa edasisele omavalitsuste ühinemisprotsessile Hiiumaal või pigem mitte.
“Oleme arvamusel, et selline halb ühinemispraktika heidab varju omavalitsuste ühinemisele üle Eestimaa,” leiavad taotluse allkirjastanud valimisliidu Vaba Hiiumaa Kodanik liige Inge Talts, Reformierakonna liige Artur Valk ja Keskerakonna liikmed Ants Vahtras ja Tarmo Rajang.
Kõik neli on Hiiu vallavolikogu liikmed ja hääletasid nelja valla asutuse ühendamise vastu ka siis, kui teema oli otsustamisel volikogus.
Ühendamine ennaktempos
Maavanema poole pöörduma ajendas neid volikogu IRLi fraktsiooni ja valimisliidu Üks Hiiumaa liikmete tehtud arengukava muudatus-
ettepanekud, mis nägid ette kõigi Hiiu valla sama valdkonna asutuste ühinemist ennaktempos. Muudatused nägid ette, et enamus allasutusi ühendataks juba
1. jaanuarist 2015, lasteaiad 1. septembrist 2015 ja koolid 1. septembrist 2016.
“Üllatav oli selline ettepanekute pakett valitseva koalitsiooni poolt eelkõige sellepärast, et ühinemisleping kehtib 2017. aasta sügiseni ja seal kirjeldatu selliseid muudatusi ette ei näe,” selgitatakse maavanemale saadetud kirjas. Kirjutajad viitavad, et seda tehti vaatamata sellele, et Hiiu valla arengukava koostamise aluseks pidid olema mõlema ühinenud omavalitsuse kehtivad arengukavad ja ühinemisleping.
Esimese arengukava projekti, mille valitsus esitas tänavu juulis, võttis valitsus tagasi, kuna ei saanud sellele volikogu komisjonide toetust. Teisel korral hääletati valla asutuste ühendamist puudutavad arengukava muudatused koalitsiooni enamushäältega, komisjoni ettepankuna ja ilma avaliku aruteluta kiirkorras sisse ning kohe esitati ka eelnõud nelja ühendasutuse moodustamiseks. Otsuseid hääletati erakorralisel volikogul ning volikogu vastuväiteid arvesse võtmata läksid ka need koalitsiooni enamushäältega läbi.
Erinevad tõlgendused?
Vallavanem Georg Linkov ei nõustunud, et tegu oleks ennaktempoga ja ütles, et asutuste liitmist on ette valmistatud juba ligi aasta.
“Ühinemise eesmärk ei ole ju pelgalt uus vapp, uus nimi ja uued piirid, vaid ka omavalitsuse teenuste kvaliteedi sisuline parandamine – Hiiu valla ühised allasutused aitavad sellele eesmärgile kaasa,” põhjendas ta liitmisvajadust. Ühinemise veel üheks eesmärgiks nimetas ta ennekõike muutuva olukorraga kohanemist ja juhtimise kaasajastamist.
Ta väitis, et ühinemislepingu erinevad tõlgendused lähtuvad konkreetsete persoonide huvidest. “See on ka inimlikult mõistetav, sest asutuste liitmisotsused puudutavad ju allasutuste juhte ja nende töökohti. Samas meie oma otsustes lähtume Hiiu valla huvidest.”
Näitena tõi ta Kõpu kooli, mis samuti ühinemislepingus kirjas, kuid mis nüüdseks liidetud Kärdla ühisgümnaasiumiga. “Loogika järgi, et midagi ei tohi peale ühinemist muutuda, poleks meil täna Kõpus töökohti – riik oleks kooli sulgenud. Meie leidsime, et mõistlik oleks kool riigilt üle võtta ja liita Kärdla ühisgümnaasiumiga. Nüüd on seal õppekoht, kümned inimesed saavad tööd ja pered teenuseid.”
Kas rahvast on petetud?
“Tundub, et rahvast on petetud, kuna ühinemisleping kirjeldab ühinenud Hiiu valla elu kuni 2017. aasta KOV valimistulemuste kinnitamiseni-
ühtemoodi, praegu võimul olev koalitsioon on asunud seda aasta peale ühinemist suuremahuliselt rikkuma,” seisab kirjas.
Kirja saatjad leiavad, et selliseid ümberkorraldusi saaks teha peale 2017. aasta valimisi, kui lõppeb ühinemislepinguga määratud periood ja valimistel on selleks saadud mandaat.
“Ühinemisleping on kahe erineva volikogu poolt vastu võetud dokument, mille kaal on vastavalt sellele ka suurem, kui hetkel võimul oleva koalitsiooni tahe,” järeldavad kirja allkirjastanud.
Kirja lõpus teatavad järelvalvetaotluse allkirjastanud, et pärast maavanema vastuse saamist teevad nad kindlasti järelepärimise ka õiguskantslerile.
