Esmapilgul paistis üsna arusaamatu meie omavalitsuste vaidlus õpilaste kohatasude üle – andis selle loo otsi alles harutada ja selgitada, kes tegelikult süüdi on.
Pühalepa vald jäi võlgu Kärdla linnale, linn tegi ettepaneku lõpetada senikehtinud viiepoolne kokkulepe ja teatas, et lepib õpilase kohatasu suuruse kokku iga omavalitsusega eraldi. Uue kokkuleppe sõlmisid linnaga Käina ja Kõrgessaare vallajuhid, Emmaste ja Pühalepa vallajuhid seda ei teinud ja teatasid, et nemad pole uuest hinnakokkuleppest justkui midagi kuulnudki. Ja ometi oli võlavaidlus üleval terve aasta. Nii said Emmaste ja Pühalepa linnalt tänavu suuremad arved summaga, mis pole enam endine soodushind, vaid tegelik õpilaskoha kulu.
Üks on selge – viiepoolne kokkulepe on lõppenud ja sellest on kahju.
Paneb mõtlema, miks kaks meie omavalitsust, Emmaste ja Pühalepa ajavad kogu aeg mingit oma, ainult neile teadaolevat joont.
Olgu siis, et ühineda ei taha, aga nii väikeses paadis kui Hiiumaa tuleb olla koostööaldis. On ju valmivas Hiiumaa arengustrateegias kirjas hulk saare omavalitsuste koostööleppeid nii huvihariduse kui spordi vallas. Mis neist saab kui isegi olemasolevaid ei suudeta säilitada?
Hiiu Leht soovitab vallajuhtidel oma liiga suured minad seaduse ja koostöö raamidesse mahutada ning rohkem elanike kui enda huvidega arvestada.
Lõppeks ütleb vanasõna ütleb, et võlg on võõra oma. Ja kuigi ajad ja eestlaste suhtumine võlgadesse on muutunud, on ikkagi auasi oma võlad ise ära klaarida, mitte lasta võlgnikul võla kättesaamise pärast rabeleda.
9. juuli 2013
