Detsembris ütles riigikogu esimees Eiki Nestor, et riigikogu peab presidendi valimiseks kogunema 30. augustil. Ühtegi kandidaati pole erakonnad veel välja käinud kuigi valimisteni on napilt viis kuud.
Nestori tollal välja öeldud hinnangul on võimalus, et tulevane president riigikogus ära valitakse, kaduvväike.
Vajab ju kandidaat valituks saamiseks vähemalt kahe kolmandiku saadikute toetust ehk 68 saadiku häält 101st. Valitsus-
erakondadel endil kokku on 59 häält. Sellest jääb väheks kui just Vabaerakond pakutud kandidaati sobivaks peab ning Keskerakonna sisemised pinged mõned oma riigikogu liikmed aknaalustesse pinkidesse suruvad. Siis võiks ehk nõutud arvu hääli kokku saada.
Kui ükski kandidaat vajalikku toetust siiski ei saa, tuleb enne president Toomas Hendrik Ilvese volituste lõppemist kokku kutsuda presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.
Paljude arvates on valimiskogu äärmiselt halb variant ja president tuleks kindlasti ära valida riigikogus. Põhjuseks ilmselt, et selles kogus on poliitilised vahekorrad hoopis teistsugused kui riigikogus ning valitsuserakonnad ei suuda tulemust kontrollida. Oleks ju valimiskogus tänavu suhteliselt suurem osakaal Keskerakonnal ning IRLil.
Keskerakond ja EKRE leiavad, et presidendi peaks valima hoopiski rahvahääletusel. Veebruaris läbi viidud küsitlus oletuslike presidendikandidaatidega andis tulemuseks, et rahvas toetab tulevase presidendi rollis kõige enam parteilise kuuluvuseta välisministrit Marina Kaljuranda, teisel kohal oli endine peaminister Siim Kallas.
Hiiu Leht uuris, mida arvavad neist valikutest potentsiaalsed valijamehed, Hiiumaa vallavolikogude esimehed.
