Kuu aega tagasi, 14. maist algas Tallinn–Kärdla–Tallinn lennuliinil uus lepinguperiood. Taas on vedajaks AS Avies, kes jätkab samade, vanade lennukitega, sest uued viiks teenusehinna lakke.
Lõppenud perioodi viimasel aastal tuli talvine hõrendatud sõiduplaan, oli palju lennuaegade muutusi ja lendude ärajäämisi, mõned korrad veeti hiidlasi koju ringiga üle Saaremaa.
Mis muutub uuel lepinguperioodil paremaks, küsisime riigihanke korraldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Gerli Rebase (GR) ja ASi Avies tegevjuhi Allan Solli (AS) käest reedel Kärdla lennujaamas, kus nad õhtust lennukit ootasid.
GR: Periood on alles nii alguses, et päris keeruline on öelda – kokkuvõtteid ju veel teha ei saa. Oleme oma lepingu punktid paindlikumaks muutnud, üle vaadanud need, mis eelmisel perioodil nii hästi ei töötanud, omavahel lahti rääkinud ja selgemini lepingusse sisse kirjutanud. Ja nüüd tuleb vaadata, kuidas see kõik niiöelda päriselus rakendub, kuidas lennuühendused hakkavad toimima ja kas on veel midagi vaja paremaks muuta.
Kas võime loota, et talviti ei tule lennupause?
GR: Praegu on kokku lepitud, et kuni oktoobri lõpuni on kaksteist lendu nädalas, see tähendab, et lennud on iga päev. Talvisel perioodil me praegu seda lubada ei saa – lennusagedusele seab piirid rahakoti suurus. Me ei näe praegu võimalust, et suudame kaheteistlennulist graafikut aastaringi tagada, aga loomulikult töötame selle nimel. Kui tuleb rohkem lendajaid, kui lennukite täituvus on suurem, saab alati üle vaadata, kas leiame täiendavaid võimalusi reise juurde lisada.
AS: Teatud hooajalisus on Hiiumaale lendamisel siiski olemas ja suvine täituvus on suurem kui talvine. Ka teatud päevadel on täituvus väiksem. Näen majandusministeeriumi soovi neid lende teile siiski anda. Kuidas seda teha väga muutuvas lennundusmaastikus – muutuvad regulatsioonid, muutuvad nõuded – arvan, et me praegu isegi ei ole võimelised ütlema, kuidas järgmise talve periood välja näeb, aga mõlemalt poolt on tehtud ja tehakse jõupingutusi, et vähendatud graafik oleks võimalikult lühike.
Kui palju kasvab riigipoolne dotatsioon ühele lennule?
GR: Ühe reisi toetus on 1709 eurot, kogumaksumus 2030 eurot. Enne lepingu pikendamist oli see 1554 eurot. Lennunduses kogu aeg kulud kasvavad. Kuna eelmine leping sõlmiti 2009. aastal, siis praegu me ei saakski rääkida samasugustest hindadest – vahepeal on tulnud nii palju uusi regulatsioone, mis toob lennundusettevõtjale uusi täiendavaid kohustusi juurde ja tõstab ka lendude hinda.
AS: Kütus on jooksev ja otsene kulu ning see võib-olla polegi kõige suurem hinnatõusu põhjus, aga kasvavad lennuettevõtte pidamise kulud tingitult konkreetsetest regulatsioonidest. Ka lennuki hoolduskulud kasvavad, sest tuleb palju uusi nõudeid, millele lennuk peab vastama. Täna [reedel, 6. juunil – toim] kohtumisel Hiiu maavalituses me seda teemat ka arutasime. Nõuete rohkus suurendab hoolduskulude kasvu, samas tõuseb ka hooldusstandard.
Piletihind tõuseb 1. juulist, miks?
GR: Riik panustab kindlasti rohkem, aga pidasime vajalikuks tõsta ka piletihinda, kuna kehtiv hind on püsinud eelmisest lepinguperioodist, aastast 2009. Isegi uus hind on lennupileti kohta väga madal. Eelmine aga ei olnud reaalse eluga enam absoluutselt kooskõlas – lennupileti ja bussipileti hinnavahe oli ju väga väike, aga lendamine on väga palju kallim.
AS: Püüame leida kõikvõimalikke turunduskanaleid ja -plaane, kuidas hiidlasele lennuhinda vähendada, kaugelt maalt tulnud turistile on see hind niigi väga odav. Tavaliselt nad küsivad üle, et vabandage, mul on pilet Hiiumaale, et kas see ikka on õige hind ja kas see ikka on kahe-otsapileti hind. Me kinnitame, et on-on. Praegu räägime hiidlasest ja et hiidlase jaoks see hind võimalikult vähe tõuseks. Selleks käis meil ka hiiu maavalitsusega viimased poolteist aastat väga tihe koostöö, et hoida hind nii madal kui võimalik.
Miks vahepeal on nii palju lende ära jäänud tehnilistel põhjustel?
AS: Teenindame seda liini juba viiendat lepinguperioodi ja meil on olnud nii paremaid kui halvemaid aastaid. Euroopa lennundusregulatsioon nõuab, et lennukid peavad olema tehniliselt korras, lennuohutus peab olema tagatud, aga me ei räägi sellest, räägime lihtsalt väikestest asjadest. Näiteks piloot astub sisse, vajutab nuppu ja üks tuli ei lähe põlema ja ta ei tohi välja lennata. Meil on vananev lennupark, mis praegu on ainulaadne – kaheksateist-üheksateistkohaline lennuk, mis selliseid väikseid regionaalliine teenindab. Ehk siis meie hooldusorganisatsioon teeb pidevalt jõupingutusi selleks, et selliseid asju ei juhtuks, aga mängib kaasa ilmastik: madalrõhkkond, ilmade vahetus ja kohe kui kuivaks läheb, sellised mured tavaliselt kaovad. Täna tõi maavanem Riho Rahuoja väga selgesõnaliselt välja, et endine situatsioon tuleb taastada ja meie selle nimel töötame, et reisijad saaks õigeaegselt punktist A punkti B ja hiidlane saaks meid usaldada.
GA: Tehnilised rikked ja ohutus – neid tuleb alati arvesse võtta ja nende arvelt ei saa mingisuguseid järeleandmisi teha. Kui ikka on midagi, mis tuleb enne lendu korda ajada, siis ei ole võimalik, et me pigistame silma kinni ja teeme lennu ära.
Suudate te oma lennukiparki uuendada?
AS: Selliseid lennukeid ei olegi võtta – neid ei toodeta. Ja kui isegi on, siis nende hind on kaks-pool korda kallim ehk teenuse hind muutub selliseks, et maavalitsused või ministeerium seda ei finantseeri. Eesti ei ole siin ainulaadne. Kõik ümbruskonna riigid on samasuguses olukorras.
Milline on lendude täituvus Hiiumaa liinil?
GR: Eelmisel aastal oli aasta keskmine lendude täituvus 47 protsenti, mis on tegelikult täitsa korralik number. Suvekuudel, kui lennud on kaksteist korda nädalas, on reisijate arv oluliselt suurem, 60–70 protsendi kanti, talvel palju väiksem. Meil ei ole praegu infot, kui palju mõjutab täituvust see, et reisid jäävad ära. Kindlasti see mõjutab, sest kui pole stabiilsust, kui inimesel ei ole kindlust, et lend läheb, võib-olla pole siis ka julgust valida just lennureis. Meie soov on, et reiside täituvus kasvaks nii aasta lõikes kui talvekuudel, kuhu oleme planeerinud väiksema reiside sageduse just sellest tingituna, et reisijaid on palju vähem. 2009. aastast on lendude täituvuse numbrid kõikunud 41 ja 48 protsendi vahel.
Mida ütlete lennureisijale?
AS: Oleme hoolsamalt hakanud vaatama erinevaid reisjategruppe, teeme erinevaid piletipakkumisi noortele, pensionäridele, lastega peredele, pakume viimase hetke sooduspileteid, et saada lendama ka need huvigrupid. Ka 1. juuli hinnatõusu järel jääb kehtima põhimõte, et edasi-tagasi lend on soodsam kui kaks üheotsapiletit. Kõik selleks, et nende jaoks, kellel on kiire, oleks lennureis iseenesestmõistetav valik. Väga positiivset tagasisidet oleme saanud näiteks suvekodude omanikelt, aga lendamine võiks muutuda igapäevaseks ka Hiiumaa inimeste jaoks.
GR: Tellijapoolne soov on, et tuleks lennuühenduse stabiilsus ja reisijaid juurde, et inimesed kasutaks võimalust, mida riik toetab ja mis riigi jaoks ei ole üldse odav. Kutsume lendama!
Küsis HARDA ROOSNA
