Kümme päeva oli merevee tase nii madal, et parvlaevad ei saanud Heltermaa–Rohuküla liinil sõita. Hiiumaa vald reageeris olukorrale kiirelt ning koostöös maanteeameti ja
TS Laevadega leiti lahendus – Heltermaa–Virtsu liin.
Tore, kohalike ettevõtete jaoks olukord pisut paranes ja suurem kriis sai lahendatud. Aga kui ootamatult segi paisatud ühenduse puhul räägiti enamasti kaubavedajate murest, siis tõeliselt hädas olid ka tavalised hiidlased. Kaks ja pool aastat operatsiooni oodanud inimene ei saanud õigel päeval mandrile, kuna laevaühendus oli katkenud. Õnneks olid arstid nõus ootama veel paar päeva. Teine ei jõudnud Virtsu kaudu ringiga minnes eriarsti juurde ammugi kirja pandud ajaks. Tallinna haiglas surnud lähedane tuli pealinnas tuhastada, sest kodusaarele toomine oleks olnud liiga keeruline.
Pandi ju liinile lisalennud, ja aitäh sellegi eest, aga piletid müüdi kriisiolukorras kiiresti läbi. Ja kogemus ütleb, et kui ikka vaja kindla peale minna, ei saa lennuühendust alati usaldada.
Hiidlaste keskmine töötasu on üks Eesti väiksemaid ja paljud ei saa endale kulukat lennureisi lubadagi. Rääkimata sellest, et min-
na aegsasti mandrile ja seal õiget aega oodata. Meenub üks eakas hiidlane, kes 2016. aasta madala veega oktoobrikuul pidi linna arstile minema. Selleks, et ta saaks pool tundi arstiga vestelda, kulus tal kaks ööd ja kolm päeva – igaks juhuks läks ta kohale varem ja kodusaarele pääses alles päev hiljem. Mis see kõik maksab? Töötava inimese puhul lisandub veel töötasu, mis vabaks võetud päevade eest kaotatakse.
Üks positiivne asi ka – missuguse teekonna läbisid ansamblid Trad Attack! ja Naised Köögis, et saarel kontserti anda ja nad ikkagi tulid – aitäh!
See, et merevee tase aeg-ajalt madal on, pole midagi ebatavalist ja on viimane aeg, et ministeerium leiaks korraliku varuplaani, et hiidlastega niisuguseid asju enam ei juhtuks.
9. märts 2018
