Kärdla kesklinna planeeritav kohtu-ja riigimaja on jõudnud ehitushankeni, kuid Hiiumaal kohtab maja ehitamise plaan tihti vastuseisu.
Turuplatsile riigimaja rajav Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) liigub vaikselt, aga järjekindlalt projektiga edasi, kuid avalikus arvamuses pillutakse uue riigimaja suunas pigem kriitikanooli. Peamine kriitika puudutab asjaolu, et Kärdlas on Leigri väljakul olemas sobivad hooned riigimaja jaoks, kuid ikkagi soovitakse ehitada uus.
RKASi kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva ütles, et juba 2020. aastal langetas valitsus otsuse riigimaja rajamise kohta Kärdlasse ja turuplatsile.
Miks maja peaks tulema just keskväljaku äärde, selgitas Jõgeva, et riigimaja loomise kontseptsiooni kohaselt on üheks suuremaks eesmärgiks teenuse pakkumise kasutajasõbralikkus, mis Kärdla puhul on võimalik paremini tagada keskusele lähemal asuvas asukohas.
Lisaks haakub asukoht keskväljaku funktsioonidega, mis muutub inimestele atraktiivsemaks ja loob linnasüdamesse tervikliku teenindus- ja puhkeala.
Praegu asuvad Hiiumaal riigiasutused tema sõnul viiel erineval aadressil, hooned on erinevas seisus ning vajaksid viie kuni kümne aasta jooksul uuendamist ja seega raha.
„Leigri väljak 5 hoone asukoht ei ole riigimaja jaoks sobilik. Hoone on liiga suur ja asub lisaks linna keskväljakust rohkem kui kahe km kaugusel, mis väikelinna mastaape arvestades ei ole elanike mugavust silmas pidades teenindusasutustele vastuvõetav,“ selgitas Jõgeva. Teised riigi kasutuses olevad hooned on tema sõnul asukoha poolest sobilikumad, samas asutuste kokku kolimiseks liiga väikesed.
Hiiu 1a kinnistu, kuhu Jõgeva sõnul riigimaja rajatakse, asub peatee ääres ning on ligipääsetavam ja nähtavam. „Lisaks haakub asukoht keskväljaku funktsioonidega, mis muutub inimestele atraktiivsemaks ja loob linnasüdamesse tervikliku teenindus- ja puhkeala,“ selgitas ta.
Annely Jõgeva sõnul otsitakse vabanevatele hoonetele huvilisi ja kui neid ei leita, suunatakse need tõenäoliselt müüki. Riigi omanduses oli ka Pargi tänav 2 kinnistu, mida nähti ühe võimaliku riigile kuuluva büroo asupaigana, kuid see müüdi Jõgeva sõnul enampakkumisel 2022. aastal.
Varjendi rajamine oleks geodeetiliselt keerukas, kuna Kärdlas on arteesiavesi maapinnale väga lähedal, mistõttu ei ole maa-aluse hooneosa rajamine mõistlik.
Riigimaja toob kaasa vajaduse ka rohkemate parkimiskohtade järele ning Jõgeva sõnul on Hiiumaa vallaga sõlmitud hoonestusõigusleping, mille kohaselt on vallal kohustus rajada vallamaja taha parkla, mida saavad riigimaja töötajad ja kliendid samuti kasutada.
Kuigi praeguses olukorras rõhutatakse palju hoonete tsiiviilkaitselistele võimalustele, siis näiteks varjendit Kärdla riigimaja alla ei tule.
„Varjendi rajamine oleks geodeetiliselt keerukas, kuna Kärdlas on arteesiavesi maapinnale väga lähedal, mistõttu ei ole maa-aluse hooneosa rajamine mõistlik,“ selgitas Jõgeva. „See on küll võimalik, kuid ehitustehniliselt väga keeruline ja kallis lahendus.“ Lahendused, mis tsiviilkaitseks leitakse, selguvad tema sõnul tulevikus. Hoonesse on planeeritud generaator ja seega saab vajadusel näiteks seda hoonet kasutada kriisistaabina.
Hoone lõplik ehitusmaksumus selgub neil päevil ning raha tuleb RKAS kaudu ning riik võtab hoone hiljem rendile. 2020. aastal hindas RKAS hoone maksumuseks 2,2 miljonit eurot.
Jõgeva vahendab ka rahandusministeeriumi selgitusi, mille järgi saavad 1511 ruutmeetrise üüripinnaga hoonesse 15 asutust: Põllumajandus- ja Toiduamet, PRIA, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti rahvakultuuri keskus, Terviseamet, Maakohus, Prokuratuur, Haridus- ja Noorteamet, Maa-amet, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Riigi IT keskus, Transpordiamet, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Muinsuskaitseamet.
Kokku rajatakse hoonesse 66 töökohta. Uute töökohtade lisandumist või kadumist riigimaja ehitamine Kärdlasse ei mõjuta, küll aga saavad ristkasutuses töökohti kasutada ka riigitöötajad, kes Hiiumaal ajutiselt peatuvad.
Riigimajas teenindavad kodanikke igapäevaselt Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa ja Haridus- ja Noorteameti ametnikud. Lisaks võtab tulude deklareerimise ajal vastu Maksu- ja tolliameti teenindaja ja taotluse esitamise perioodil PRIA ametnik.
Lisaks bürooruumidele on Jõgeva sõnul hoones ka nõupidamiste ruumid, mida on võimalik kasutada erinevate nõupidamiste ja koosolekute läbiviimisel ka erasektoril.
Riigimaja ehitushanke tähtajaks 1. märtsil tehti viis pakkumist, neist kaks ühispakkumised. Hiiumaa spordikeskuse ja Kärdla koolimaja ehitanud osaühing Ehitus5ECO tegi ühispakkumise koos osaühinguga Tera Ehitus. Ühispakkumise tegid ka osaühing Tallinna Ehitustrust ja aktsiaselts Ehitustrust. Üksikpakkujaid oli hankel kolm: AS Oma Ehitaja, OÜ Fund Ehitus ja OÜ Nordlin Ehitus.
RKAS otsis hankega lisaks Kärdlasse Hiiu tn 1a kerkiva hoone ehitustöödele ka turupaviljoni, parklate ja väliala ning sellega liituva Turu tn 8 kinnistule parkla rajajat. Ehitustööd peaks algama koos maikuuga ja kõik peaks valmis olema 13 kuuga ehk järgmise aasta juuniks. Riigimaja arhitektuurivõistluse võitis Karisma Arhitektid pakutud ideekavand „Pruht“, U-kujulise hoone üks osa on kahekorruseline.
Harda Roosna
