Raplamaa tippürituse, 17. Varbola puupäevade puitmaterjal tuleb seekord suures osas Hiiumaalt.
Igaaastane puidu muretsemine on selle ettevõtmise juures üks tähtsamaid. Sõltub ju skulptori töö kvaliteet just töö materjalist. Sel aastal saavad aga saekunstnikud oma käteosavust ja ideesid panna väärtpuude sisse.
Juba kevadel võeti Hiiumaal Pühalepa Püha Laurentsiuse kirikuaiast maha hulk saja aasta vanuseid puid. Hiigelkasvu puud tuli maha võtta, kuna massiivsed haavad, jalakad ja sanglepad olid kiriku kõrval asuvale kabelile üliohtlikud – murdunud oksad tabasid hoonet ja vajusid selle katusele.
Enamik puudest sai hiidlastele endile, kuid kohalik puunikerdaja Silver Treiman, kes mitmeid aastaid Varbolas puupäevadel kujusid meisterdab, küsis osa Raplamaa suurürituse tarbeks. Sellega ka nõustuti ja peagi veereb mandrile kolmandik kirikuaiast mahavõetud puudest. Osa sanglepapuust on pärit ka Suuremõisa vana silla ümbrusest.
Asjatundja teab, et puunottide seas on nii ehtsat ja ainulaadset Hiiumaa saart palju pehmem töödelda kui mandril kasvanut. Sama reegel kehtib Treimani sõnul ka jalaka ja sanglepa kohta.
Hiljuti sai puupäevade materjal Hiiumaal üle vaadatud ja see on vägagi sobilik Varbolas kunstnike kätte meisterdamiseks anda. “Neist puudest saab ilusaid taieseid,” kiitis Treiman.
Ta märkis, et väärt puit on üsna kallis ning kui puupäevadel ostlejad vahel skulptuuride hindasid kõrgeks peavad, võiksid nad enne natukene rehkendada. Näiteks meetrilaiuse ja kahemeetrise jalakanoti eest peab välja käima vähemalt 80 eurot, veel rohkem tammepuu eest. “Ei ole patt valmistöö eest paarsada eurot oksjonil alghinnaks panna,” leiab Treiman. Võtab ju hulga aega kuju saagimine, selleks kulub kütust ja ka idee maksab. Ta rääkis juhtumist, kui ta mõisapäevadel saagis valmis suure karumüraka, mille eest oli ostja valmis välja käima vaid 25 eurot. “Kunsti tuleks väärtustada,” leiab Treiman. “Saan aru, et rahval raha napib, kuid pole meeldiv kuulda etteheiteid, et me oma skulptuure kallilt müüme.”
Nii, et need, kes 10. augustil tahavad Varbola puupäevadelt oma koduaeda või firmasse midagi ilusat ja väärtuslikku kaasa osta, võiksid mõelda, et tegija on puusse pannud oma hinge.
Järvamaalt pärit muhe puunikerdaja Endel Konsa on öelnud, et puule otsa vaadates saad kohe aru, mis sellest välja tuleb: “See loom on ju puu sees peidus ning mina aitan tal ainult sealt välja pugeda.” Varbola puupäevadel on kohal mitukümmend vigursaagijat, nii harrastuskunstnikke kui professionaale, neid hingesid puu seest välja toomas.
PIRET LINNAMÄGI
