Viljadi Folk Esimene võimalus saada vaktsiinisüst Hiiumaal, avaneb praegustel andmete alles kolme nädala pärast, 12. augustil.
Kaks vaktsiinihuvilist on juba toimetusestki küsinud, miks Hiiumaal kaitsesüsti teha ei saa. Aino Kerde, kes uuris vaktsineerimisvõimaluste kohta perearsti juures, rääkis, et sai hoopis pahandada.
“Inimesi, kes on nõus vaktsineerima puhkuse ajal on ju palju, mitte ainult mina ja mitte midagi pole võimalik saada ja keegi ei tea midagi,” kurtis ka suvehiidlane Reet Roos. “Jama on selles, et sinna [12. augustini] on kolm nädalat aega olukorras, kus riigis on tervisekriis ja sotsminn kutsub juba vabatahtlikke appi, et saada inimesi vaktsineerima.”
Kas tõesti tulebki Hiiumaal kolm nädalat oodata, on tema küsimus. Ja miks Hiiumaa haiglas juulikuus ei vaktsineerita.
Kiri tuli, asi ei liigu
“Kümme päeva tagasi oli meeldiv üllatus, kui sotsiaalminister võttis ise ühendust ning uuris, kuidas Hiiumaal vaktsineerimisele veel hoogu anda,” rääkis Hiiumaa kriisikomisjoni juht, vallavanema asendaja Hergo Tasuja.
Vallavalitsus pakkus ministrile ka lahendusvariante, et saarele võiks tuua vaktsineerimisbussi või alustada eelregistreerimata vaktsineerimistega. Vald leiaks sobivad ruumid, aitaks teavitusega.
Veel üks variant oleks alustada vaktsineerimisega parvlaeval. “See on aeg, kus inimene niikuinii 75 minutit paigal on ning kus tal oleks mugav ja lihtne end vaktsineerida lasta,” selgitas kriisikomisjoni juht.
Tasuja jagas ministriga muret, et kui eakamate elanike vaktsineerimisega ollakse enam-vähem järje peal, siis murekohaks on noored. Nimelt on Hiiu maakonna 12–15aastastest vaktsineeritud vaid iga kümnes ning 15–16aastatest kolmandik.
“Samas ei ole asi noorte endi taga. Puudub võimalus kodu lähedal kaitsesüsti teha,” selgitas kriisikomisjoni juht ministrile saadetud kirjas.
“Minister Kiik oli nõus, et iga inimene peab saama vaktsineerimise võimaluse oma kodumaakonnas või veel parem, koduvallas/-linnas. Ta edastas ettepanekud vaktsineerimise korralduse töörühma juhtidele. Kahjuks tuleb tõdeda, et sealt ei ole asi edasi liikunud,” ütles Tasuja Hiiu Lehele.
Kriisikomisjoni juht kinnitas samas, et kindlasti ei tohiks kriitikat teha meie haigla või perearstide suunal, kes poolteist aastat märkimisväärse koormusega tööd teinud ja lühikese suvise puhkuse auga välja teeninud.
“Probleemi raskuskese asub vaktsineerimise riiklikus juhtimises,” väitis Tasuja. “Suur kogus vaktsiini seisab laos, keskselt ei organiseerita piisaval hulgal väljasõite maakondadesse, inimestele lähedale, mis aitaks vaktsineeritute arvu tõsta. Ei ole ju loogiline, et hakkame inimesi bussiga kuhugi kaugele sõidutama, et nad saaksid süsti, mis võtab aega viis sekundit. Loogiline on, et süstija tuleb ise inimeste juurde ja teeb siin päeva jooksul maksimaalse arvu kaitsesüste. Hea kogemus on kevadest olemas, kui paari päevaga õnnestus vaktsineerida mitusada haridus- ja sisekaitsetöötajat.”
Süstijaid ei jätku
COVID-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa ütles Hiiu Lehele, et vaktsiine laos ei hoita ja pigem on kitsaskoht selles, et puudu on inimesi, kes vaktsiini ära süstiks. Seda ka Hiiumaal.
“Senine kogemus näitab, et vaktsineerimine edeneb hästi seal, kus on olnud hea koostöö kohaliku omavalitsuse, kohaliku haigla ja perearstide vahel. Hiiumaa on olnud kõige tublim, saavutades esimesena 70protsendilise hõlmatuse – arusaadav, kui pärast suurt pingutust vajatakse puhkust,” nentis Otsa.
Tema sõnul keskendub vaktsineerimise töörühm praegu rohkem neile piirkondadele, kus on vaktsineerimisega hõlmatusega suured probleemid.
“Kuna meditsiinitöötajate ressurss on piiratud (ikka seesama puhkuste teema ka mujal), siis eeskätt lähevad vaktsineerimisbussid neisse piirkondadesse, kus vaktsineerituid on kõige vähem, aga me ei välista ka vaktsineerimisbussi saatmist Hiiumaale,” selgitas kommunikatsioonijuht.
“Kindlasti peab ka Hiiumaal vaktsineerimine olema kättesaadav. Neil nädalatel toimuvad kohtumised neis piirkondades, kus on sellega probleeme. Kindlasti peame veel nõu ka Hiiumaa haiglaga,” lubas Gea Otsa.
