Kui vabariigi valitsus 11. märtsist kehtestas rangemad piirangud, jäid Kärdlas kõik suuremad kauplused avatuks ja kuuks ajaks pidi uksed päriselt sulgema vaid mõni üksik väikepood, mille omanike jaoks tundub see ebaõiglane.
Heltermaa maanteel asuva Lauruse poe omanik Kaia Toom on üks neist, kes kuuks ajaks, aga võib-olla ka kauemaks, poeukse päriselt sulgema pidi. Samal ajal kui suurtele kauplustele kehtivad kõikvõimalikud erisused. Nii näiteks töötavad edasi Selver koos selle tööstuspoolega, samuti Konsumid. Avatud on ka Hiiumaa Kaubamaja keskväljaku Konsumi teisel korrusel, kus müüakse vaid tööstuskaupu.
Toom koondas väikepoodnike mured ja nende küsimus on, miks suuremad kauplused, kus inimesi käib märksa rohkem, võisid jääda avatuks, samas kui väikepoodidele, kus külastajaid niigi vähe, kehtib range nõue uksed päriselt sulgeda.
“Kas meie, väiksed, oleme siis need kõige suuremad viiruselevitajad,” küsib Toom, kelle jaoks kaupluses teenitu on ainuke sissetulek, mida praegu ei ole, kulusid aga tuleb ikka kanda – maksta töötajale töötasu, ruumi üüri ja elektri eest.
Täpike, mida tähele ei panda
Alates 11. märtsist kuni 11. aprillini, aga ehk kauemgi, peavad vastavalt valitsuse kehtestatud piirangutele olema suletud kõik muud kauplused, avatuks tohtisid jääda vaid esmavajalikud kauplused nagu toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad.
Ilmselt on väikepoodnike mure, mis neile käib ülejõu, vabariigi tasandil täpike, mida pandeemialahingus ei panda tähele, kardavad väikeettevõtjad. Ometi on, eriti maapiirkonnas, nii mõnegi väikeettevõtja panus oluline piirkonna ja nende endi elus püsimiseks.
Toom ütles, et nad lugesid läbi vabariigi kriisikomisjonile esitatud küsimused ja selgitavad vastused, sealt tekkisid aga järgmised küsimused. Kas toidupoes võib edasi müüa ka muud kaupa, näiteks riideid, kosmeetikat, köögitarbeid ja pesuvahendeid? Kas toidukauplused, nagu näiteks Keskväljaku Konsum, milles tööstuskaupu müüakse teisel korrusel või eraldi ruumis, peavad tööstuskaupade osakonna sulgema? Kas realiseerimiskeskused, mis müüvad ka toidukaupu, võivad olla avatud või peavad uksed sulgema?
Ebavõrdne kohtlemine
Väikeettevõtjad on asju ka iseseisvalt uurinud ja saanud vastuseks, et kui näiteks kingakaupluse eesruumis pakutakse mingit teenust, näiteks vahtkustuti täitmist, või müüakse rõivakaupluses kassi- ja koeratoitu, siis võib ka pood olla avatud.
“Kriisikomisjoni eeskirjast lugesime aga välja hoopis selle, et teenuse pakkumine peab sel juhul olema põhitegevus ja see peab moodustama suurema osa sissetulekust kui näiteks kingade müük,” on järgmine küsimus.
“Palume selgitust, sest praegu tunneme me ebavõrdset kohtlemist,” öeldakse toimetusele saadetud kirjas.
Kui mõni kauplus, näiteks ehitustarvete kauplus Faasion on võtnud kasutusele välikassa, siis rõiva- ja kingapoodides seda rakendada ei saa. Pole ju reaalne, et üleriiet või kinga ostetaks ilma seda nägemata ja selga-jalga proovimata. Samas kehtib keeld, et ostja sulgemiskohustusega kauplustesse müügipinnale siseneda ei tohi.
Paluvad erandit
Nende ettepanek on, et kriisikomisjon võiks teha ääremaa väikepoodidele erandi ja lubada neil kõiki ettevaatusabinõusid täites edasi tegutseda. Poodi lubataks kliente ainult maskiga, tagatakse ruumide õhutus ja desovahendite kasutamine, samuti peetaks kinni 25 protsendi täituvuse reeglist. See oleks lihtne, kuna nii suurt täituvustki tuleb ette harva.
Hiiumaa kriisikomisjoni juht Hergo Tasuja ütles, et selle ettepanekuga on kohalikud väikepoodide pidajad ka nende poole pöördunud, kuid neil selliseid volitusi pole. “Tõstatasin selle teema ka Lääne regiooni kriisikomisjonis ja tagasiside oli, et vabariiklikul tasemel selliste erandite tegemist hetkel ei kaaluta.”
Juhised ministeeriumist
Terviseameti Hiiumaa esinduse inspektor Kaia Adelman viitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on vastanud kaubanduse piiranguid puudutavatele küsimustele ja need on leitavad ministeeriumi kodulehel.
Ettevõtjate piirangute kohta käivate küsimuste korral soovitati pöörduda ministeeriumi selleks puhuks loodud meilile covid19@mkm.ee Nädala jooksul sellelt meililt loo autorile veel vastust pole saabunud. Küll aga saab veebilehelt lugeda, et seoses täiendavate piirangutega jätkatakse majanduskahjude hüvitamist valdkondadele, mis on COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud. Inimeste töökohtade säilimiseks pakutakse palgatoetust nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud.
Veel on lisatud, et ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.
