Kirjanik Vaapo Vaheril ilmus äsja Loomingus põhjalik ülevaade Vrageri elu esimesest poolest, selle sujumisest kodumaal. “Käsitlen teda seal kuni luuletaja pagulaseks saamiseni. Ta saatust, loomingut, paika ja tähtsust Hiiumaa kirjandusloos. Ülevaade lõpeb episoodiga, mil kaluripaat põgenikega maabub Nynäshamni sadamas,” rääkis Vaapo Vaher. Vrager ise mäletas seda episoodi nii: “Sillal võttis meid vastu keegi daam, kes minu saksakeelsele tervitusele vastas eesti keeles. Nii oli meie rahvuslik kuuluvuski maale ette teatatud. Vastuvõtjaks osutus prof. Gustav Suitsu tütar.”
Sellega algas luuletaja katsumisterohke võõrsilelu. Vaher lubas, et Vrageri elu teine pool, ta pagulassaatus lisandub valmivasse Hiiumaa kirjanduslukku, mille koostajaks-kirjutajaks ta ise on.
“Vrageri elu ja loomingut uurides hämmastusin — kui suur võib olla üks väike luuletaja. Väike ses mõttes, et Eesti üldkirjanduslugu Vragerit peaaegu ei tunnista. Suur ehk kustumatu on Vrager olnud aga hiidlase teadvuses ja emotsioonis. Tõsi, uusaegses tõttamises tükib temagi vastsete põlvkondade tarvis tuhmuma,” nentis Vaher.
Selleks, et seda ei sünniks, võttiski Vaher ette kaks kirjatööd, lisaks esmaspäeval ajakirjas Looming ilmunule esitlevad MTÜ Hiiu Öko ja Hiiumaa muinsuskaitse selts teisipäeval Hiiumaa muuseumi Pikas majas Kärdla Vabrikuväljak 8 trükivärsket raamatut. Vrageri juubeli puhul ilmunud kaksikraamatu “Ma tule kuju” ja “Tundmatu Vrager”, viimatinimetatud osa koostajaks on samuti Vaapo Vaher.
“Raamatusse “Tundmatu Vrager” kogusin autori siiani väheteada või teadmata tekste, mis aastakümnete jooksul perioodikasse pillutatud. Saatesõnas iseloomustasin neid põgusalt ajas ja oludes,” selgitas autor.
Tema soovitus on, et iga hiidlane, kes tunneb ärksat huvi saare kirjandusklassiku vastu, peaks soetama nii raamatu kui Loomingu-numbri.
