ERAKOGU
GOMERAKIDS Seda, et hiidlane Joonas Väärtnõu (31) on seiklusminister ja korraldab seiklusi nii lapsevankri kui maasturi omanikele, teavad üsna paljud. Aina enam on ka neid, kes avastanud tema pealinnatüdrukust abikaasa Anna Väärtnõu (30) õmmeldud rõõmsavärvilised beebiriided. Noortele emadele, kes lastega kodus, annab Anna Väärtnõu väärt nõu: “Võta julgus kokku ja tee seda, mida sa hästi oskad! Kui see asi sulle endale meeldib, siis see ka müüb.”
Väärt kool
Rätsepaks õppis Anna Väärtnõu Tallinna tööstushariduskeskuses. Kui ta keskkooli lõpetas, tahtis esialgu minna kunstiakadeemiasse moedisaini õppima, aga ei saanud kohe sisse. “Mõtlesin, et okei, lähen tööstushariduskeskusesse – see oli nagu varuvariant – aga nüüd ma olen väga tänulik, et sinna õppima läksin,” rääkis Anna, et sai seal juurdelõikamise ja õmblemise väga korralikult selgeks.
“Kunstiakadeemias pühendutakse rohkem disainile, aga mina saan kõik asjad ise läbi proovida ja teha ega pea otsima kedagi, kes mu ideed teostaks,” ütles ta, et on oma kooliga väga-väga rahul.
Eristuvad masstoodangust
Tellimustöödega alustas ta, kui esiklaps Sebastian (3) polnud aastanegi. Algul õmbles naistele, ka tantsuriideid. “Oma lastest ajendatult hakkasin beebiriideid tegema,” selgitas Anna, et polnud päris rahul sellega, mida poes pakutakse. “Hästi palju tehakse Skandinaavia stiilis riideid, millel tagasihoidlikud värvid, aga mulle meeldivad värvilised.”
Selgub, et sama moodi mõtlevad ilmselt paljud lapsevanemad, kes soovivad, et nende beebi rõivad oleksid mugavad, aga seejuures ka rõõmsad.
Tellimusi tuleb juba päris palju, ehkki värskel ettevõttel Gomerakids pole veel kodulehtegi, kaubapakkumine käib Facebooki kaudu ja käsitööna valmivad rõivad pole kõige odavamad. Aprillist alates kui ettevõte asutati, on Anna välja saatnud 70 arvet, aga enamasti on igal arvel rohkem kui üks rõivaese. “Olen ka mitmele pidanud ära ütlema, sest ei jõua nii palju teha kui soovitakse,” nentis ta.
Juba küsivad kaubamärgi Gomerakids beebirõivaid ka kauplused. Nii käis Anna pidamas läbirääkimisi Hiiumaa õmblusettevõttega Meritik, et tellida väikepartiisid, mida saaks panna müüki laste disainrõivaste poodidesse nagu näiteks Nona Tallinnas ja Tartus. “Loodame, et koostöö läheb käima,” ütleb Anna Väärtnõu.
Ise endale tööandjad
Gomerakids kleitide, kombede, mütside-sallide, dresside lõiked ja disain on Anna autoritöö. Kõik kangad on kas Oeko-tex 100 või GOTS sertifikaadiga. See tähendab, et kangaste töötlemisel ei ole kasutatud kahjulikke keemilisi aineid ja need on beebidele eriti sobilikud.
Kaubamärgi nimi laenati ühelt Kanaari saarelt La Gomera, kus noor pere koos Joonase isaga puhkamas käis.
Praegu õmbleb Anna beebidele ehk kuni suuruseni 86, aga loodab, et kunagi hakkab õmblema ka natuke suurematele lastele. Kahe väikese lapse kõrvalt ta praegu enamat lihtsalt ei jõua ehkki isapuhkusel Joonas hoiab lapsi, kui Annal õmmelda vaja ja vastupidi, kui Joonasel on ees järjekordne seiklus, tegeleb lastega Anna.
Nii ongi noor pere praegu ise endale tööandjad. “Ma ausalt öelda ei kujutaks ettegi, et peaksin tööl käima, sest kui Sebastian lasteaias käima hakkas, oli ta kogu aeg haige – oleksin pidanud tööl käima ja haiguslehele jääma,” nentis Anna.
Selgub, et beebiriiete disaineri ja seiklustekorraldaja töö toovad päris hästi sisse ning Joonas enam palgatööle minema ei kipugi. “Kaheksast viieni töö tundub nii piirav,” leidis Joonas. “Käime päris tihti Hiiumaal ja tuleme nädala sees, et nädalavahetusel ei peaks järjekorras ootama, siis me ei saaks,” ütles Joonas, kellel Hiiumaal elavad isa, ema ja vend.
Pere ise elab Tallinnas ega plaani niipea tagasi kolida, ehk pensionipõlves. “Me tuleme siia alati tohutu hasardiga, oleme kolm-neli päeva ära ja siis tundub juba, et kõik on nii kurb ja nii vähe inimesi on ning kuigi oleme plaaninud reedel ära minna, tahaks juba teisipäeval-kolmapäeval tagasi sõitma hakata,” selgitas Joonas Väärtnõu.
