Tegevusjuhendaja raske, ent humaanse töö tegemiseks avaneb võimalus peatselt Kärdlas tegevust alustavas erihooldekodus, kus tööd saab kaheksa tegevusjuhendajat.
Juba on laekunud kümmekond avaldust, aga Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja julgustab kahtlejaid 25. veebruariks avalduse siiski teele panema.
Kandideerimiseks tuleb saata sotsiaalkeskuse hoolekandeteenuste juhi Tiia Laanejõe meiliaadressile avaldus koos CV ja motivatsioonikirjaga.
Võimetekohane toimetulek
Laanejõe selgitas, et tegevusjuhendaja juhendab erihooldekodu elanikke igapäevaelu toimingutega võimalikult iseseisvalt hakkama saama. Kuidas majapidamist korras hoida, enda eest hoolitseda, omavahel suhelda jne. Avatavas erihooldekodus on tegevusjuhendajate töö seotud nii nende inimestega, kes vajavad ööpäevaringset tuge kui nendega, kellega on vaja tegeleda päevasel ajal.
Erinevate vajadustega hoolealused hakkavad elama eri korrustel. Suurema abivajadusega elanikud esimesel, kogukonnas elamise teenust kasutavad elanikud teisel korrusel.
Töö intellektipuudega inimestega
Hiiumaa sotsiaalkeskuse erihooldekodusse suunatakse elama intellektipuudega inimesed, kes kodus iseseisvalt elamisega hakkama ei saa. Laanejõe hinnangul on selle teenuse järele siin suuremgi vajadus kui muude psüühikahäiretega inimeste ööpäevaringsele teenusele.
Tegevusjuhendajad teavad ka seda, et intellekti- ehk vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, mitte psüühiline haigus. Intellektipuue moodustab ühe osa psüühikahäiretest, teise rühma kuuluvad psüühilised haigused (näiteks depressioon, skisofreenia, mitmesugused ärevushäired jm). Intellektipuudega inimesed vajavad elukestvat abi, pidevat toetust ning ühiskonna teiste liikmete mõistvat suhtumist.
Nõuded ja palk nihkes
Tegevusjuhendaja tööd ja kvalifikatsiooninõudeid kirjeldades tugineb Laanejõe viis aastat kehtinud kutsestandardile. Selle kohaselt on tegevusjuhendaja erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada tema maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet.
Seega pole imestada, et tegevusjuhendaja töös ja ettevalmistuses on kokkupuuteid väga paljude valdkondadega, alates meditsiinist ja lõpetades arvutialaga, rääkimata meeskonnatööst ja võimalike ohtudega toimetulekust.
Nõuded tegevusjuhendajate kvalifikatsioonile tõusevad aasta-aastalt. Alates sellest aastast on tegevusjuhendajatel kohustuslik keskharidus, millele lisandub vähemalt 260tunnine tegevusjuhendaja koolitus, ööpäevaringse ja kogukonnas elamise teenuse puhul tööks sügava liitpuudega inimestega veel 40tunnine lisakoolitus.
Laanejõe juhtis tähelepanu, et tegevusjuhendajana on siiski lubatud töötada ka nendel, kel õpe vajaliku taseme saavutamiseks on pooleli. Ja mõistagi saavad tegevusjuhendajatena töötada kutse- või kõrgharidusega sotsiaaltöötajad, eri- või sotsiaalpedagoogid, tegevusterapeudid, vaimse tervise õed ja kõrgharidusega psühholoogid – nagu sotsiaalhoolekandeseaduses kirjas.
Brutopalk, mida Hiiumaa sotsiaalkeskus erihooldekodu tegevusjuhendajatele saab maksta, algab 800 eurost kuus. Laanejõe ütles, et täpsemad võimalused selguvad siis, kui keskuse eelarve kinnitatakse. Ta avaldas lootust, et ehk täidetakse riigi poolt aastaks 2022 seatud eesmärk, tõsta tegevusjuhendajate palka nii, et see moodustaks 95 protsenti õendustöötajate palgast.
Lisaks on erihooldekodus pakkuda tööd kokk-majapidajale ja koristajale. Kõik erihooldekodu töökohad tuleb täita 1. septembriks, kui esimesed elanikud asuvad uude majja elama.
KATI KUKK