Ja lõpetas edukalt. Sellele vaatamata ei läinud lihtsalt ka praktikakoha ja töökoha leidmine. Jällegi ainsaks põhjuseks tema sugu.
Mäletame veel ka üht aastatetagust lugu, kui tütarlaps soovis ülikoolis õppida tööõpetuse õpetajaks, õppejõud aga ütles juba sisseastumiskatsetel, et tüdrukuid me sellele erialale õppima ei võta, kuigi tegelikult niisugust reeglit kehtestatud polnud.
Kui naised surutakse madalamalt tasustatud valdkondadesse ainult seetõttu, et nad pole mehed, on see otsene ressursi raiskamine! On ju naised hariduse omandamisel väga edukad – seda tõestab ka fakt, et kõrgharidusega naisi on Eestis märksa rohkem kui kõrgharitud mehi.
Suhtumine, et on eraldi naistetööd ja meestetööd peaks olema ammu iganenud. Üha enam kohtab mehi toidupoe kassas ja naisi näiteks ehitusel. Ja milleks teha erialavalik keeruliseks ainult valija soo tõttu?
Ka Getter on oma töö ja õpingute jooksul korduvalt mõelnud, miks peab töö, mis talle nii väga meeldib, nii raske olema. Mitte töö enda, vaid õppejõudude ja mees-
kolleegide suhtumise tõttu.
Kui kõrgkoolides töötavad sellise suhtumisega õppejõud, on raske eeldada, et väheneks riigi majandusele kahjulik sooline segregatsioon erialade kaupa. Korraldatakse ju kampaaniaid, et ka tüdrukud tuleks IT-erialasid omandama, sest spetsialistidest on puudus. Milleks siis need?
17. juuli 2018
