Lisaaadress elanikeregistris omandas varasemast hoopis olulisema tähtsuse peale seda, kui eriolukorra piiranguid leevendades lubati 4. maist saartele liikuda neil, kel seal registrijärgne elukoht või registreeritud lisaaadress.
Muidugi on püsielanikud Hiiumaale väga oodatud. Vähemalt 2500 inimest kasutas aga lisaaadressi võimalust – tere tulemast neilegi!
Kuna lisaaadressi registreerimine osutus nii lihtsaks, aitas see kaasa, et vabariiklik kriisikomisjon liikumispiirangud saartele esialgselt plaanitust kiiremini lõpetas. Oli see hea või halb, kas peame seda otsust kahetsema või mitte – eks näis.
Tõesti – lisaaadressi tekitamine pole elanikeregistris kuigi keeruline.
“Saan aru, et Eesti on e-riik, aga kuidas see saab nii olla, et tuleb lihtsalt tuju sõita saartele, omamata seal kinnisvara ja tuttavat, lihtsalt valid suva järgi aadressi ja üks sekund ning oled Hiiumaale sisse kirjutatud (teise aadressina siis). Ja kõik ametlik. Katsetasin eile sõbranna taluga, kirjutasin ennast sinna sisse, tema kui talu omanik ei saanud mingit teadet kusagilt registrist, et tal on majja uus elanik saabunud. Ulme süsteem…. Katsetasin ka Kõpu majaka ja Hiiumaa haiglaga – pole probleemi, ela kus tahad! Või vali Hiiumaa ilusaim kodu ja ela paberite järgi seal!” jagas üks hiidlane oma kogemust sotsiaalmeedias.
Miks siis on rahvastikuregistrisse jäetud selline imelik võimalus registreerida end sisse kuhu iganes?
Rahvastikuregistri klienditoe telefonilt vastati, et lisaaadressi lisamine toimub usalduse alusel, valeandmeid aga ei luba esitada seadus. Ka jääb jälg sellistest vallatustest igal juhul registrisse üles, isegi kui kande tegija selle kustutab.
Kui riik meid usaldab, peaksime seda usaldust pigem õigustama, mitte pidevalt piire katsetama – ehk läheb läbi?
Või soovime tõesti, et riik kõike rangete meetmetega reguleeriks ka siis kui eriolukord lõppenud?
15. mai 2020.
