Harda Roosna Teisipäeval esitles külaselts Valguskiir vastvalminud arengukava ja Kõpu rahvamaja äriplaani. Kuulajaid oli koos lastega ligi 30.
Kohalolnuid tervitas allakirjutanu, külaseltsi Valguskiir juhatuse liige, kelle sõnum oli, et vabatahtliku tööna piirkonna arendamist lõputult teha ei saa ning Hiiu vallal tuleks leida vahendeid rahvamaja juhataja palkamiseks.
Seltsi juhatust ja arengukava koostamise juhtgruppi koolitanud, arengukava käiku juhendanud ning lõppdokumendid vormistanud konsultant Viktor Rõbtšenko andis arengukavast ja äriplaanist lühiülevaate.
Kolme olulisema eesmärgina said arengukavasse kirja Kõpu rahvamaja käivitamine piirkonna arenduskeskusena, koostööprojekt Kõrgessaare vabatahtlike päästjatega, et ehitada Kõppu soe garaaž, kus aastaringselt saaks olla tuletõrjeauto, kolmandaks kogukonnakohvik, mille võiks turismivälisel hooajal avada nädalavahetuseti rahvamajas. On ju kõplaste jaoks lähim avalik kohvijoomiskoht 40 km kaugusel Kärdlas.
Külaseltsi pooleteise aasta tööd austasid kohalolekuga maavanem Riho Rahuoja, kes samuti elab Kõpu poolsaarel ning Hiiu vallavanem Reili Rand koos nõuniku Margit
Kagadzega. Kõik kolm tunnustasid tehtud tööd. Vallavanem lubas arengukava lisada Hiiu valla arengukavale ja Kagadze ütles, et äärmiselt huvitav oli tutvuda piirkonna inimeste unistustega.
Töökoht otsustab
Allakirjutanu edastas piirkonna külade aktivisti, Mainori kõrgkooli professori Toomas Saali sõnumi, et arengukava näol on tegemist väga väärtusliku materjaliga ning põhjalikult koostatud dokumendiga, mis on igasuguse eduka tegevuse alus. Samas juhtis Saal tähelepanu, et kõik need unistused ei pruugi realiseeruda, kui rahvamaja juurde ei looda üht kuni poolteist töökohta, et oleks inimene, kes plaanitu elluviimisele pühenduda saaks.
Vahemärkusena olgu öeldud, et samalaadse ettepaneku tegid Loode-Hiiumaa külade selts ja Kõpu külaselts Valguskiir ka Hiiu valla arengukavasse, kuid arengukavasse sisse see ei läinud.
Saali ettepanek oli taotleda rahvamaja juhataja töökoha loomiseks vajalikku toetust, käies selle soovi välja kohalike omavalitsuste valimiste eel.
Seega võiks Hiiumaa külaseltsid ja liikumine Kodukant järgmistel valimistel kandideerijaid kutsuda töökohti luues toetama külaseltse, mis haldavad külamaju ja on põhikirjaliseks eesmärgiks seadnud piirkonna elu edendamise. Võiks ju selliste seltside roll haldusreformi edenedes veelgi kasvada.
Areng loob võimalusi
Väärtuslikku tagasisidet andis ka Kõpu küla elanik Raoul Lättemäe, kes viitas, et praeguste trendide jätkumisel kahekordistub järgmise 10–15 aasta jooksul poolsaarele rajatud suvekodude arv ning see loob seltsi jaoks uusi võimalusi teenuste pakkumiseks.
Arengukava andmetel on praegu Kõpu poolsaarel 55 püsivat leibkonda ja 81 suvekodu. Hiiu valla kodulehel olev valla detailplaneeringuid kajastav kaart näitab üsna suurt ehitus-
aktiivsust. Poolsaarel on viimase aastaga algatatud seitse-kaheksa detailplaneeringut, enamik neist uute elamukruntide jagamiseks ja/või uute eluhoonete rajamiseks. Üsna sarnane on algatatud detailplaneeringute maht olnud ka varasematel aastatel ning pole põhjust eeldada, et see trend lähiaastatel muutuks.
See teeb uute majapidamiste arvu kasvuks 3–4 protsenti aastas, mida on kindlasti rohkem Eesti maapiirkondade keskmisest. Ühtlasi tähendab see, et Kõpu poolsaare majapidamiste arv kahekordistub järgmise 20–25 aastaga.
HARDA ROOSNA
Kõpu külaseltsi Valguskiir juhatuse liige
