Jälgi meid
UNESCO 24.03-06.04

UUDISED

ÜLESKUTSE | Helgi Põllo: Hakkame kadunud asju otsima!

Rahvariideaasta on Hiiumaal peale hakanud, selles pole enam kahtlust. Aga teatud kahtlused meil siiski on. Ja need puudutavad rahvariiet ennast. Kas me ikka teame kõike, mida teada võiksime, sest nii mõnigi asi näib maamunalt pühitud olevat või siis on ainult üks-kaks näidet alles jäänud.

Helgi Põllo. | Eike Meresmaa

Seepärast otsustasin teha veelkord üleskutse, et hakkame üheskoos otsima. Vaatame oma vanade majade pööningutele ja kummutisahtlitesse, seinapragude vahele ja äkki maa sissegi. Selleks, et leida üles Hiiu naiste ja meeste väikesed ehteasjad, noatuped ja noad, tubakakotid ja vildsete särkide tükid, helmekeed ja kindakatked ning paljud muud esialgu tühisena näivad vanad asjad. 

Kavatseme muuseumis teha Hiiumaa rahvariietest näituse ja eks raamatu kirjutamine on ka käimas. Just sinna oleks selliseid asju vaja, et arusaamine nii olulisest valdkonnast mõnest kohast kiiva ei läheks. 

Võtame näiteks nn kaksiknööbid. Kaks nööpi niidist paela või rõhuketiga ühte kinnitatud just nagu uuema aja mansetinööbid. Meil Hiiumaa muuseumis pole neid ühtegi ette näidata. Tartus mõned on, aga kas need olid kasutusel kõikides meie saare nurkades, jääb nii vähese teadmise juures ebaselgeks. 

Pilt meie 19. sajandi rahvariietest on juba üsna ilus, aga mõned väikesed pusletükid vajaksid veel ülesleidmist ning täpsustamist.

Ja meeste vöö küljes rippunud noatuped. Millised need olid? Eesti Rahva Muuseumis kirjeldatakse, et noatuppesid tehti isegi kalanahast. 

Ja meeste villased särgid? Kui Emmaste poolt või mistahes külast leiaks ühe varrastel kootud punase või ka teist värvi räbala, mis võis kunagi mõnele sealsele mehele sooja anda, oleksime vist rõõmust päris hullud. 

Mida ma tahan öelda on see, et pilt meie 19. sajandi rahvariietest on juba üsna ilus, aga mõned väikesed pusletükid vajaksid veel ülesleidmist ning täpsustamist. Asjade vanuse ja väljanägemise pärast ei ole vaja muretseda. Me ju vanu asju otsimegi. Ja ei ole ka kohustust n-ö kodust väärtuslikku „kirstuvara“ ära anda, kui seda teha ei taha, vajaksime neid näha rohkem uurimise pärast. Ja fotod ning muud pildidki on sinna juurde samuti väga olulised. Jääme teile lootma. 

Võtke muuseumiga ühendust!

Helgi Põlloga saab kontakti telefonil 528 4401 ja e-posti teel helgi.pollo@hiiumaamuuseum.ee või info@hiiumaamuuseum.ee. Minna võib ka muuseumisse kohapeale või pöörduda Hiiu Lehe toimetusse.

 

Veel lugemist:

JUHTKIRI

Öeldakse, et tasuta asju pole olemas. Aga on ka teada, et erandid kinnitavad reeglit. Soomes Hämenlinna teatris etenduv Hiiumaa-aineline „Hundimõrsja“ just seda on. Kolme...

REPORTAAŽ

Helsingist saja kilomeetri kaugusel asuvas Hämenlinnas võib näha plakateid, kus kaks naist fotol justkui üheks sulatatud. Need näod tulevad 400 aasta taguselt Hiiumaalt, mida...

SISUTURUNDUS

Hiidlased ja saarlased – nagu kaks õde, kellel on alati midagi üksteisele öelda. Kuid olgem ausad, vahel on ikka tore naabersaarele kiigata ja kogeda...

AHTO ILMAJUTUD

Järgnevad nädal aega toovad ilmamuutuse jahedama osas. Väga suure tõenäosusega näeb ka tahkeid sademeid.