Üks Islandi noormees ütles Facebookis pärast inimeste sotsiaalset sugu käsitleva koolituse läbimist, et feminism on lahe.
Tema avaldus ja selgitus sellele kogus kiiresti 2000-3000 like ja kui selle oli üles noppinud meedia hakkasid Islandi ühiskonnas toimuma muutused.
Jón Karl Einarssoni õpetajat Hanna Bjorg Vilhjalmsdottirit kohtasin sel suvel Bonnis ühel GET (Gender Issues in Europe Today – tlk Sotsiaalse soo teemad tänapäeva Euroopas) projekti seminaril.
Ta rääkis loo oma õpilasest, kes algul Facebookis ja hiljem ühes Islandi vaadatumas telesaates ütles, et tema on nüüd, pärast gender-koolituse läbimist feminist. Facebookis kogus ta hetkega 2000–3000 like. See väljaütlemine sai suure tähelepanu osaliseks kogu riigis. “Tema tegi esimese sammu õiges suunas ja ütles, et feminism on lahe! Nüüd on asjad päris hulluks läinud – sõidan ringi, pean loenguid koolides ja ülikoolides,” rääkis Hanna ja tunnistas naerdes, et on tänu sellele poisile Islandil nüüd väga popp ning õpetab nüüd juba ülikoolis soolist võrdõiguslikkust.
Hanna lisas, et enne kõik rääkisid, aga midagi ei muutunud – koolides toimis nn varjatud patriarhaalne õppekava, mida õpetajad isegi ei märganud. Räägiti küll, et õpetajaid oleks soolise võrdõiguslikkuse alal vaja harida ja see oleks kasulik kogu ühiskonnale, kuid keegi ei võtnud midagi ette. Asjad on nüüd edenenud niipalju, et koolides on kasutusel vastavad sotsiaalset sugu ning naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ja vastutust käsitlevad õppekavad.
Esimene asi, mida teatas Islandil võimuletulev president – mees muuseas – oli see, et ta on feminist ja kavatseb seista naiste õiguste eest.
Kui Eestis ikka veel ei mõisteta, millist kasu toob ühiskonnale sooline võrdõiguslikkus ega taheta eriti midagi kuulda naiste ÕIGUSTEST, näiteks võrdsele palgale ja osalemisele poliitikas ning eelistatakse rääkida võrdsetest VÕIMALUSTEST, mis pole kaugeltki seesama, on Island saavutanud palju.
Kui meil on naiste õigused sotsiaalministeeriumi asi, siis Islandil koostas sealse ülikooli jaoks soolise võrdõiguslikkuse treeningprogammi välisministeerium.
Eesti parlamendis on naisi napilt viiendik, islandil 43 protsenti (2009).
Vaatamata sellele, et islandlased on religioosne rahvas või vähemalt kuulub 60 protsenti neist kirikukogudustesse, valiti neil äsja riigikiriku etteotsa naispiiskop.
2009. aastal valiti Islandil ametisse esimene naispeaminister Johanna Sigurdardottir. Millal Eesti saab esimese naispeaministri?
Kui meie Eestis alles mõtleme, millal oleksime valmis naispresidendiks, siis maailma esimene demokraatlikult ametisse valitud naispresident Vigds Finnbogadottir asus presidendikohuseid täitma juba 1980. aastal ja oli selles ametis 16 aastat.
