Elu algab ikka veest ja veega on Kärdlas elektrikatkestuse puhul nii ja naa. Arteesiavesi jookseb muidugi ilma elektrita ja teed Aia tänava kaevu juurde teavad kõik kohalikud.
Tõenäoliselt saab osa näljasolijaid jutule Keskväljakul asuvas Hiiumaa mereagentuuri poes, kus uksed käivad lahti ilma elektrita ja korra saab ehk kassatagi kauba eest maksta.
Ent need lahendused on vaid lühiajalised, pealegi veel ise põlve otsas leiutatud. Selge on, et kriisi ei tohi ootama jääda, et siis järsku avastada, et miski ei tööta.
Tänases lehes toome välja, mida elutähtsa teenuse osutajad vajavad, et me keerulistes olukordades hakkama saaks. Tõsi, numbrid hinnalipikutel pole väikesed, aga peaasi, et need (poliitilistel) otsustajatel silme ees oleks.
Olgu siin õppetunniks ka saarlaste kogemus täpselt aasta ja üks päev tagasi. Elektrita jäi 10 000 inimest, paljudest kodudes kadus küte, tanklatest ei saanud kütust ja tõrkuma hakkas mobiiliside. Külmaks muutunud koolimajadest saadeti lapsed koju, kes tahtis kohvikus lõunat süüa, sai seda teha vaid sularaha eest ja sedagi küünlavalgel.
Sellises olukorras on vägede juhatamisel oluline roll omavalitsusel. Tasub meelde tuletada, et järgmised kohalikud valimised toimuvad juba tuleval aastal. Ehkki valimiseelsel ajal võib häältesaagi kindlustamiseks leida kümneid valijate silmis populaarsemaid teemasid ja seksikamaid investeeringuid kui kriisiks valmistumine ja generaatorid, peame me sellest igal juhul rääkima.
Me teame, mida me kriisis vajame, ja teadminegi on väärtus. Nii saab hakata võimalike lahenduste peale juba praegu mõtlema. Äkki isegi tegutsema?
10. jaanuar 2020
