Kärolyn Kongi Kolmapäeval toimunud avalikul kohtumisel tutvustas Omar Jõpiselg esmalt Käina Tuuletorni projekti, mille üle vaidlust ei tekkinud. Hulga küsimusi aga tekitas uue Keskväljaku parkimissüsteem, kuna kaob võimalus parkida sõidukeid praeguse SEBpanga hoone ette.
Maja, kus asuvad Pildikoda ja pank, kuulub Igor Prigodale, kelle sõnul saab uue projekti järgi sellest hoonest n-ö surnud maja. Prigoda tegi ettepaneku teha talle kuuluva hoone ette kavandatud roheala asemele parkla.
“Lahendasime olukorra nii, et alles jääb Pritsumaja parkla ja ka praegusele turuplatsile on kavandatud parkimiskohad,” selgitas Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak.
Vallavanem Reili Rand lisas, et nad küll kaalusid Prigoda pakutud lahendust, aga leidsid, et lähipiirkonnas on piisavalt parkimiskohti ja puudub vajadus neid juurde teha.
Valla arhitekt-planeeringute spetsialist Jürgen Vahtra ütles, et SEBpanga hoone ette parkla rajamine ei meeldiks ilmselt ka muinsuskaitsele, sest see rikuks vaate Pritsumajale. “Muinsuskaitseameti tingimus projekti juures oli, et vaade Pritsumajale oleks tagatud nii paljudest külgedest kui võimalik,” selgitas Vahtra.
Volikogu esimees Aivar Viidik lisas, et SEB hoonele tagatakse ligipääs rajatavalt Turu tänavalt ja hoone krundil on tagapool maad, mida saab edukalt kasutada parkimiseks.
Kehv ligipääs viib pankrotti
“Kui me ükskord seda Keskväljakut teeme, siis teeme ikkagi korralikult,” polnud Prigoda parkimislahendusega rahul.
Vallavanem vastas, et kavandatavate parklate kaugus SEBpanga hoonest pole liiga suur.
Pildikoja omanik Ants Vahtras arvas, et kaugemal parkimist võiks esmalt katsetada vallavalitsuse töötajate peal: “Vallavalitsuse teenistujad võiks kuu aega parkida kusagil kaugemal, et teada saada, kuidas on, kui ei saa autoga ukse ette sõita.”
Vallavanem vastas, et niisugune katsetamine pole vajalik: “Võin teid lohutada, et autode arv vallamaja ees aina väheneb, kui valla käivitamine on täielikult jõustunud.”
Kunstnik Kalli Sein leidis, et Kärdla puhul on tegemist suvituspiirkonnaga ja sageli on suvituslinnade keskus autodele üldse suletud. “Kõikjale ei peagi autoga ukse ette minema,” sõnas Sein. Ta ütles, et SEBpanga hoone on väga ilus ja planeeritavad rohealad toovad selle veel rohkem esile. “Praegu ei saa sellest ilusat piltigi teha, sest maja ees parkivad autod rikuvad vaate,” märkis ta.
Ligipääs Mereagentuurile jääb
Kohalolijad tundsid muret ka Mereagentuuri poe parkimiskohtade pärast. “Kui teha poe juurde parkimine kehvemaks, siis arvan, et varsti seda poodi enam pole,” ütles volikogu liige Üllar Padari. Ta rääkis, et on olnud juhtumeid, kus tänava remont on toonud kaasa pankroti. “Tee remondi käigus kaotati viis parkimiskohta, mis muutsid teenuse kättesaadavuse halvemaks ja ettevõte pidi uksed sulgema,” tõi ta näite.
Volikogu esimees kinnitas, et väljaku uus parkimis- ja liikluslahendus ei muuda kuidagi ligipääsu Mereagentuuri poe juurde.
Nii vallavanem kui arenguosakonna juhataja rääkisid, et Keskväljaku projekt on töö käigus väga palju muutunud. “Oleme parkimise olulisusest aru saanud ja üritanud projekti parandada, samuti leida kõiki osapooli rahuldavad lahendused,” rääkis Pihlak.
Laiemad parkimiskohad
Ettevõtja Lembit Vainumäe tegi ettepaneku muuta planeeritavad parkimiskohad tavapärasest laiemaks: “Olgu neid parkimiskohti kui palju tahes, aga olgu need piisavalt laiad, et oleks mugav parkida ja sõidukist sisse-välja käia.” Ta soovitas eeskuju võtta Hiiu Konsumi parklast, kus sõidukitele mõeldud vahed piisavalt laiad.
Pihlak vastas, et parkimiskohad rajatakse vastavalt normidele.
Vainumäe ütles seepeale, et võiks ikkagi norme eirata ja teha nii nagu on hästi.
Vallavanem lubas ettepaneku arutlusele võtta.
Vahtra lisas, et praeguste normide järgi on lubatud parkimiskoha laius 2,7 meetrit.
Maketti ei tule
Ants Vahtras tegi ettepaneku, et Keskväljaku projekti makett võiks olla kuskil nähtaval, et kõik seda näha saaksid: “Mõni aeg tagasi oli nii, et kui võeti ette olulised projektid ja muudatused, siis oli kombeks teha makett ja see välja panna, et rahvas saaks vaadata ja arvamust avaldada.”
Vahtras ütles, et seni on suheldud vaid ettevõtjatega, kelle ettevõtted asuvad väljaku ääres.
Vallavanem selle väitega ei nõustunud: “Meil on toimunud rahvakoosolekud ja avatud koosolekud, kuhu olid oodatud kõik huvilised, toimusid töögrupid, kus osalus oli küll väike. On vale öelda, et vallavalitsus ainult ettevõtjatega kohtunud on. Jah, põhipartnerid on olnud Keskväljaku ümber asuvad ettevõtjad, aga tegelikult on avalikke koosolekuid ka olnud.”
Vallavanem juhtis tähelepanu, et Keskväljaku põhiideed ei saa enam ka väga pea peale keerata, sest rahastaja ehk EAS on sellele juba oma hinnangu andnud.
Vabaduse väljakust suurem
Vallavanema sõnul jäävad ehitustööd järgmise aasta kevadsuvesse. Ehitustegevusega loodab vald alustada võimalikult vara ja võimalikult vähe segada väljaku kasutamist. “Meie eesmärk on turismihooaega minimaalselt häirida,” lisas arenguosakonna juhataja Pihlak. Ta lubas, et ettevõtjaid hoitakse kogu aeg kursis projekti käiguga.
Keskväljaku uuendusprojekti kogumaksumus on 1,8 miljonit, millest 700 000 eurot on maapealne osa ja 1,1 miljonit eurot n-ö maaalune. “Väga palju kõneainet on tekitanud, miks väljakule nii palju raha kulub, aga tuleb arvesse võtta, et selle projekti ala on üle 9000 ruutmeetri,” selgitas Reili Rand. Ta tõi võrdluse, et Vabaduse väljak Tallinnas on vaid 4000 ruutmeetrit.
