ERAKOGU 
LYDIA MINAJEVA Nii sõnastab oma rolli üks 13 Hiiumaa abipolitseinikust Heli Tuisk (52), kes igapäevaselt peab sotsiaaltöötaja ametit. Abipolitseinikuna alustas ta 2014. aastal ning esmase koolituse tegi läbi Saaremaal sama aasta juunis. Seega saab tänavu juba seitse aastat täis.
“Mu ajendiks oli soov hoida Hiiumaad turvalise kohana, kus lastel on hea kasvada ning hiljem soov siia tagasi tulla,” sõnas Tuisk. “Mind on ikka köitnud noored ja nende tegevus ning tahtsin anda oma panuse selleks, et meie lapsed oleks turvaliselt hoitud ja lapsevanemad teaksid, et meie politseid saab usaldada.”
Abipolitseinik Tuisk ütles, et meie saar on väga rahulik ja turvaline ja ega siin iga päev mingeid väga erilisi olukordi ette ei tulegi. Seni on tal tulnud osaleda kakluste lahutamisel, sekkuda perevägivalla juhtumite puhul, peatada kiiruseületajaid. “Tihti olen suhelnud noortega, kes tänavail või peokohas liiga ülemeelikud ja selgitanud neile reegleid,” lisas Tuisk.
Kokkuvõttes leidis ta, et inimesed üldiselt ikka järgivad seadusi ja tema rolliks on olnud pigem olla reegleid meelde tuletav isik. “Jah, on neid ka, kes istuvad rooli alkoholi tarbinuna ega pea kinni kiiruse piirangutest ning arvavad, et kõik reeglid on nende kiusamiseks,” tõdes ta.
Vabal ajal korda hoidmas
Kärdla politseijaoskonna juht politseikapten Moonika Raudsepp ütles, et Heli Tuisk panustab nii patrull- kui ennetustegevusse. “Ta on väga abivalmis, teab kogukonna muresid ja aitab neid lahendada,” kiitis ta Heli Tuisu panust.
Oluline on teada, et abipolitseinikuks ei saa sugugi igaüks, kes selleks soovi avaldab. Esmalt tuleb täita tervisetõend ning siis tehakse taustauuring. Edasi järgneb esmatasandi 40 tunni pikkune koolitus ja tuleb läbida erivahendite käsitsemise õpe. Igal aastal tuleb läbida kohustuslik täiendõpe ja aastas osaleda sada tundi politseitöös.
“Loomulikult on vaja läbida ka relvakoolitus ning igal aastal teha lasketest,” lisas Tuisk.
Abipolitseiniku tööd teeb ta nädalavahetustel, õhtuti, öösiti või siis oma puhkuse arvelt. “Eks ongi ju vaja oma igapäevatööst välja saada ja see on vaheldus, kui õpid tundma ka inimeste teisi külgi,” sõnas Tuisk.
Loomulikult ei piirdu tegus naine abipolitseiniku tööga – ta osaleb aktiivselt naiskodukaitsjate tegemistes, aitab kaasa külakogukonna arengule, armastab hobuseid ja reisida. Lisaks teeb käsitööd, piinab veidike pilli ja tantsib rahvatantsu.
“Elu on huvitav, elu on seiklus ja nii põnevaks kui sa ta ise teed – nii see ongi,” võttis Heli Tuisk elu kokku. Oma jõu ja rõõmu allikateks nimetas ta oma tütart Kaja ja tütretütar Nellyt, kes nõuab, et “emps” peab kõik asjad ära parandama ja talle ikka mõne käsitööeseme tegema. “Elu on nii värvikirev, kui palju värve sa ise sinna lisad!”
HELJA KAPTEIN
