Kevadel Tartu botaanikaaias peetud Tartu ülikooli teaduskooli kollokviumil esines doktor Jaak Nerut üllatava sõnavõtuga: ainult väike osa õpilastest omandab aines kõrgemad oskused.
Sõnavõtt põhines Elo Madissooni magistritööl, mis analüüsis õpilaste keemiaalaseid oskusi ja seda olümpiaadile jõudnud õpilaste tasemel. Neruti sõnavõtust jäi kõlama mõte, et parimate tulemusteni jõuavad peamiselt Tallinna ja Tartu koolide õpilased. See näitab, et ükskõik kui vähe me tahaks ka seda näha, on kvaliteetne kooliharidus Eestis koondunud tõmbekeskustesse.
Esmapilgul näib, et eelnevat väidet ei kinnita üleriigiliste olümpiaadide lõppvoorude nimekirjad. Kui vaadata seal osalevate õpilaste päritolu, on see üsna vastavuses piirkonna elanikkonna arvuga. Kui aga pidada silmas seda, et pooled lõppvoorudes osalejad esindavad vaid 6 protsenti Eesti koolidest, hakkab pilt siiski kiiva kiskuma.
Päris paigast ära läheb suhe siis, kui vaadelda olümpiaadide tippe, ehk neid, kes esindavad Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Näiteks 2012/13 õppeaastal senitoimunud olümpiaadidel käis Eestist kokku 36 õpilast, neist 26 oli Tallinnast ja 6 Tartust. Arvestades, et Tartus elab Tallinnaga võrreldes enam kui neli korda vähem elanikke, on rahvusvahelistel olümpiaadidel käijate suhe enamvähem paigas. Kui Tallinnas ja Tartus kokku elaks 89 protsenti Eesti elanikest, võiks tulemusega rahule jääda ka Eesti mastaabis. Teades aga, et Tallinnas ja Tartus elab kokku kõigest veidi peale 40 protsendi elanikest, jääb küll üle vaid kukalt sügada ja tõdeda, et midagi peab siin mäda olema. Ei vasta ju loodusseadustele, et vaid suurlinnades on targad ja andekad lapsed! Asi pole siin bioloogias, vaid ilmselt hoopis võimalustes, mida suurlinnad suudavad oma lastele muust Eestist enam pakkuda. Just piirkondlike arenguvõimaluste ebavõrdsuse tasandamiseks ongi ellu kutsutud Tartu ülikooli teaduskool.
Kui teaduskool alustas 1965. aastal matemaatikakoolina ja keskendus vahepealsel etapil täppisteadustele, siis nüüdseks on tegevus laienenud paljudesse valdkondadesse. Teaduskooli õppekavas on kõrgel tasemel kursusi matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, informaatika, humanitaaria ja sotsiaalia valdkondadest. Õpilastel on võimalik oma huvidest lähtuvalt valida 35 erineva kursuse hulgast, enda võimetele sobivaid leiab nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilane.
Välja arvatud ühe erandiga, on tegemist kaugõppekursustega, millest enamik toimub interneti vahendusel. See tähendab, et õpilased ei pea kohal käima. Õppetöö eeldab vaid arvuti ja hea tahte olemasolu.
Registreerimishinnad teaduskooli kursustel on sümboolsed ja peaksid olema kõigile huvilistele kättesaadavad. Lisaks näitab praktika, et ka koolidelt ja/või omavalitsustelt on võimalik paluda abi kursuste eest tasumisel, eriti niisugustel puhkudel, kui kool arvestab teaduskoolis õppimist valikainena. Raha taha ei tohiks õppimine küll jääda, eriti veel seetõttu, et teaduskool pakub enesetäiendamiseks täiesti tasuta tegevusi. Teaduskooli kodulehel oleval Nupuvere keskkonnas on võimalik testida oma leidlikkust matemaatika, füüsika ja keemia alal. Juba mitmendat aastat toimub ka koostöös Eesti Füüsika seltsiga mobiilsete füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm, mis toob eksperimentidel põhineva õppe piirkondadesse.
Meeles tasub pidada ka seda, et parim õppimine on praktiseerimine. Teaduskool korraldab matemaatika, informaatika ja täppisteaduste alal avatud võistlusi kõigile osalejatele. Tuntumad võistlused on Känguru, Kuubik, Kajakas ja Kobras. Miks mitte oma teadmisi proovile panna ja oma oskusi Eesti eakaaslastega võrrelda?! Tõsisematele teadushuvilistele on teaduskooli kodulehel ka info kõigi Eestis toimuvate olümpiaadide ning ka mujal pakutavate arenguvõimaluste kohta.
Tartu ülikooli teaduskool pakub tõmbekeskustest väljaspool elavatele noortele võimalust oma kooliõpinguid täiendada ja sel viisil paremat haridust omandada.
Teaduskooli kursuste nimekirja leiab internetist aadressilt
www.teaduskool.ut.ee/kursused. Kursustele registreerimine kestab 20. septembrini.
MAREK JÄRVIK
TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist
