Toetus Pühalepa kirikule tuleb Vabadussamba rahast

Vallavolikogu liige Antti Leigri kirjutas oma sotsiaalmeedia lehel, et sõjaajaloo uurija Jüri Pärna artiklit 5. novembri Hiiu Lehes, milles too juhtis tähelepanu Püha­lepa kiriku nukrale seisukorrale, juhtus lugema ka kultuuri­minister Tiit Terik.
Leigri märkis samas, et ministriga toimus arutelu, mida saaks kiriku olukorra parandamiseks ette võtta ja teatas kohe ka hea uudise, et äsja vastu võetud riigieelarves on kultuuriministeerium eraldanud Pühalepa kirikuga seotud töödeks 250 000 eurot.
“Hea tavana võiks sellele liituda omavalitsuse – Hiiumaa valla – omaosalus ja siis saaks Pühalepa kiriku olukorda juba arvestatavalt parandada,” vihjas Leigri.
Eelnimetatud artiklis sisaldus kriitika riikliku muinsus­kaitseameti aadressil, et Pühalepa kiriku lähedale rajatava Vabadus­sõja mälestusmärgi rajamiseks raha leitakse, kuid kiriku tormiga pudenenud krohvi ja katki läinud katuse­kivide parandamiseks mitte.
“Meie riiklik muinsuskaitse selliseid pisiasju ei märka või ei tee märkama, või kui märkabki, siis laiutab lihtsalt abituna käsi. See asutis on minu hinnangul üldse üsna tühi koht, eriti Hiiumaal, selle kinnituseks võin teha oma kogemuste põhjal vähemalt kümmekond piltidega lehe­lugu,” kirjutas Pärn kriitiliselt.
Kohe peale artikli ilmumist tuli Hiiu Lehe toimetusele Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse liikmelt tagasisidena info, et amet on valmis ka kiriku parandustöid toetama, kuid selleks pidanuks kogudus muinsuskaitseametilt toetust taotlema, seda aga ei ole tehtud.
Tehniline või erakondlik muudatus?
Oktoobris kirjutas kaitse­ministeerium riigieelarvesse Hiiumaa vabadussõja mälestussamba rajamiseks 500 000 eurot.
Novembri lõpus tuli info, et kui algselt oli mälestusmärgi püstitamiseks mõeldud summa kaitseministeeriumi eel­arves, siis kultuuri­ministeerium on teinud ette­paneku tuua see toetus nende valitsemis­alasse. Siis oli summa veel sama suur ja valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarve eelnõus oli Hiiumaale Vabadussõja monumendi rajamiseks eraldatud 500 000 eurot.
“Tegu on tehnilise muudatusega, sest leiti, et kultuuri­programmi sobib Hiiumaa vabadussamba rajamine paremini kui kaitseministeeriumi eelarvesse,” selgitas kultuuriministeeriumi pressiesindaja Hannus Luure novembris ERRile.
Kui võtta arvesse ministrite erakondlikku kuuluvust, võis olla tegu ka n-ö sisulise muudatusega – kaitseministeeriumi juhib reformierakondlasest minister Kalle Laanet, kultuuri­ministeeriumi keskerakondlasest minister Tiit Terik. Keskerakondlane Antti Leigri aga on Pühalepa kirikuga tihedalt seotud, aastate eest oli ta koguduse juhatuse esimees.
Detsembris ütles Kaitse­liidu Hiiumaa malevkonna pealik Mart Reino Hiiu Lehele, et tema teada on Vabadussõia mälestusmärgi rajamiseks mõeldud summat vähendatud poole võrra.
Nüüd selgub, et algselt Hiiumaa Vabadusõja monumendi ehituseks mõeldud rahast ongi 250 000 eurot n-ö tõstetud Pühalepa kiriku remondiks.