Hiiumaa sotsiaalkeskuse värskelt valminud erihooldekodu 20 kohast oli hiidlaste poolt avamispäevaks 15 juba täidetud.
Paigas on ka 11 erihooldekodu töötajat, 8 tegevusjuhendajat ja 3 abitöölist, kelle palkamisega tegelesid juhataja Riho Rahuoja ja hoolekandeteenuste juht
Tiia Laanejõe. Mõneti üllatav oli Laanejõega intervjuud tehes kuulda, et erivajadustega inimesed kohanevad uues majas ehk isegi lihtsamalt, kui suudavad lähedased leppida tema kodust lahkumisega.
Teie kontor asub siinsamas üle tänava, nõukogudeaegses majas, kus on puuetega inimeste tegevustuba ja töökojad. Uus erihooldekodu on avar, hele ja moodne, kas see maja on hea ka erivajadustega inimeste jaoks?
Tiia Laanejõe: See on hea maja. Lootsin küll, et siin on WCsid ja duširuume rohkem, aga kummalgi korrusel on kaks tualettruumi ja kaks duširuumi, mis asuvad maja ühes otsas. Meie seda nii ei projekteerinud, aga küll me hakkama saame ja küllap elanikud ära harjuvad.
Kas kõik kakskümmend kohta on juba täidetud?
Ei ole. Kõik kohad õnneks ei ole veel täidetud. Sotsiaalkindlustusameti konsultant Liida Kaare, kes töötab Kuressaares, suunab meile inimesi SKA kaudu. Leppisime temaga kokku, et kõigepealt saavad koha hiidlased ja siis vabadele kohtadele hakatakse saatma üldjärjekorras. Hiidlasi on praeguseks viisteist. Nende hulgas on neid, kes käisid kodust n-ö kergemal hoolekandeteenusel siinsamas kõrvalmajas, nüüd tulevad nad siia elama. Siis on need hiidlased, kes pole veel ühtki hoolekandeteenust saanud – paar poissi tuleb meile siia otse kodust. Siis on veel need hiidlased, kes tulevad Haapsalust Uuemõisast ja Saaremaalt Sõmera hooldekodust.
Kas erihooldekodu vajavate inimeste lähedased tahavad oma lähedased nüüd kodusaarele tuua?
Üks eestkostja ütles, et tema oma eestkostetavat ei too Sõmeralt ära. Tavaliselt aga ongi omaste ja eestkostjate mõte, et meie klient ikka siia tuua. Siin on sugulased ja siin on kodu ja saad oma lähedase ka koju võtta, et ta saaks kodu vaatamas käia.
Kui keeruline on erivajadustega inimeste jaoks selline keskkonnavahetus, kas see häirib neid ja kuidas nad kohanevad?
See muudatus häirib veel rohkem omastehooldajaid kui hooldatavaid. Meie inimeste jaoks pole see nii hull, sest ümberringi on tuttavad juhendajad ja nad harjuvad siin päris kiiresti. Aga hooldaja, kes on oma lapse või lähedasega koos elanud, kes 32, kes 44 aastat, neile on see väga raske, sest neile jääb suur tühi auk esialgu. Hooldatavate jaoks aga on siin tuttav keskkond ja kui nad ära harjuvad, siis neil on siin väga hea elu.
Kuidas te siis lähedasi lohutate?
Põhimõte on see, et täiskasvanud lapsed ju Euroopa ühiskonnas elavad omaette. Ütlen, et sa ju saadad kõik lapsed ükskord kodust ära ja nemadki said nüüd täiskasvanuks ja tulid omaette elama. Ja nad ju saavad kodus käia ja sina saad tal külas käia. Ükskord saab ju iga laps täiskasvanuks ja läheb oma elu peale. Idamaades, jah, elavad kõik põlvkonnad koos, aga meil on niimoodi.
Kuidas on sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja suutnud sotsiaalteenused nii jõulisele arenguteele viia?
Riho plussiks on hea läbisaamine inimestega, inimeste mõjutamine nii, et keegi arugi ei saa ja kõik tahavad teha just seda, mida tegema peab. Riho on hästi soe ja tore inimene – tahad olla tema vääriline. Ja kui ta usub, et sa saad hakkama – no kuidas sa siis ei saa. Kui tema minusse usub, siis arvan ka ma ise, et saan hakkama.
