Aastal 1953 ehitatud tarbijate ühistu leivamaja ehk leivatööstuse kehv seisukord oli jutuks mullusel ühistu volinike koosolekul. Juba siis öeldi, et ühel päeval võib veterinaar- ja toiduamet selle nõuetele mittevastavuse tõttu lihtsalt sulgeda.
Nüüd on valikute küsimus: kas investeerida, ehitada uus hoone ja osta uued seadmed, või lõpetada tööstuslik leivatootmine Hiiu saarel. Leivatootmise ajalugu Hiiumaal ulatub enam kui saja aasta taha – nii kaua on just ühistu hiidlasi leiva-saiaga varustanud. Seega otsus, mis teha tuleb, ei saa olla läbinisti ratsionaalne – kaalul on ka traditsioonid ja maine. On ju suur käsitsivalmistatud Hiiumaa leib aastaid olnud üks meie saare parimaid mainekujundajaid. Ja mis veel tähtsam: meie inimestele säilivad töökohad.
Maja ehitamiseks kulub viimaste hinnangute järgi 500 000 eurot, seadmete soetamiseks teist samapalju. Äriliselt ei pruugi see investeering ära tasuda pikki aastaid, pikemas plaanis ja oskusliku juhtimisega võib ettevõtmine siiski ots-otsaga kokku tulla ja ehk ka kasumisse jõuda.
Praegu on kogukonnal võimalus oma sõna sekka öelda. Hiidlaste koostöökogu üldkoosolekul saavad liikmed otsustada, kas me tahame uue perioodi LEADERist leivaküpsetamise traditsiooni jätkumist paarisaja tuhande euroga toetada.
Vaemla tootearenduskeskuse ehitamise toetuseks sai selline otsus eelmisel perioodil ju tehtud.
Samas on ühistu juhtkond oma liikmetele rääkinud, et viimaste aastatel on ettevõte olnud kasumis, kasum on ulatunud 300 000 euroni aastas ja ka suuri kohustusi pole.
Paneb imestama, miks leivatööstus nii käest ära on lastud ja kuigi suur osa vahenditest olemas, miks ehitusega juba pihta ei hakata ja arenguplaanide elluviimiseks pikisilmi euroraha oodatakse?
20. märts 2015
