Igapäevaelus me sageli ei märkagi, et meie ümber on inimesi, kes ei kuule või kuulevad halvasti. Paljud ei taha ka tunnistada, et tema kuulmine on nõrgenenud.
Arstide andmetel on aga kuulmiskahjustusega inimesi u kümme protsenti elanikkonnast.
Märgatav kuulmislangus on juba iga neljandal vanemaealisel inimesel. Kuuldeaparaatide saajatest on 75 protsenti pensionärid.
Kuigi muu toimetulek võib olla veel piisav, võib kuulmispuue põhjustada sotsiaalset eraldumist teistest inimestest. Sel põhjusel ei taheta osaleda koosolekutel ja ühisüritustel, kus kuulamine ja arusaamine on raskendatud, sest neis kohtades tavaliselt puuduvad vaegkuuljate jaoks vajalikud helivõimendusseadmed. Kuulmispuudega inimene on nagu tõrjutud olukorras.
Esmaseks abiotsijaks on tavaliselt mõni pereliige, kes tüdinenud kõva häälega rääkimisest ja valjuks keeratud teleri või raadio kuulamisest. Tahetakse saada vaegkuuljale abivahendit, mis lahendaks olukorra. Mida siis sellises olukorras soovitada?
Esmalt tuleks pöörduda perearsti või kõrvaarsti poole, kes määrab kuulmisabivahendi vajaduse. Riik võimaldab vaegkuuljale soodustusega abivahendi, kui on olemas sotsiaalosakonnast saadud isikliku abivahendi kaart.
Kuuldeaparaatide kompenseerimise piirmäärad, pensionäridele 223,70 eurot ja tööealistele 287,60 eurot, on jäänud veel samaks. Lapsed ja õpilased saavad kuulmisabivahendi 90protsendilise soodustusega.
Hiiu maakonda on aastaid teenindanud Tallinnas asuv kuulmisrehabilitatsiooni keskus. Paaril viimasel aastal on riikliku toetusega individuaalse kuuldeaparaadi saanud üle 50 inimese. Kuigi statistikat ei ole peetud, võib Hiiumaal olla praegu üle 300 kuulmisabivahendi kasutaja.
Need, kes on saanud esmakordselt kuuldeapraadi, peavad uue olukorraga kohanema. Patsiendile õpetatakse aparaadi kasutamist selle üleandmisel, kuid eakale inimesele jääb sellest väheseks – ta vajab järelõpet ja tuge.
Kuuldeaparaat, kui hinnaline ja suhteliselt õrn elektrooniline seade, nõuab kasutajalt suurt hoolt ja tähelepanu. Seda tingib ka suhteliselt pikk kasutusaeg, kolm kuni kaheksa aastat. Seepärast peaks kuuldeaparaati laskma regulaarselt kontrollida kuulmiskeskuse spetsialisti poolt. Rikkis kuuldeaparaat võib halvendada kuulmist.
Praktilisi nõuandeid võib küsida ka nendelt, kes on kuuldeaparaati kasutanud juba pikemat aega. Vaegkuuljate liit on läbi viinud linnades ja maakondades mitmeid teavitamisi ja koolitusi kuulmisabivahendite kasutamise, hooldamise ning nõustamisese alal. Paljud vanemaealised vaegkuuljad on kuuldeaparaadi asemel hakanud televiisori ja raadio kuulamisel kasutama kõrvaklappidega varustatud digitaalseid kõnevõimendeid.
Kasulikku infot kuulmisabi kohta leiab vaegkuuljate liidu kodulehelt www.vaegkuuljad.ee ja perioodiliselt ilmuvast ühingu infolehest Auris. On koostatud ja välja antud ka mitmeid teatmikke “Kuulmisabi”, “Kuulmisnõustamine”, “Kuulmishoid” jt.
Eakate inimeste probleemiks on ka suhtlemisvaegus. Vaegkuuljate ühingu liikmeks olemine võib anda elule hoopis sisukama mõtte. Ühingutes läbiviidavatel üritustel ja koosviibimistel osaledes tuntakse endid võrdväärsetena, väärikamatena ja kuulmispuuegi on kergemini talutav.
Hiiumaa vaegkuuljate ühingu tegevus on viimastel aastatel olnud küll väheaktiivne, kuid uute aktiivsemate vaegkuuljate tulekuga ühingusse, võidakse toetada ja julgustada teisigi kuulmispuudega toime tulema! Seda on kogetud nii mitmeski Eestimaa vaegkuuljate ühingus.
UNO TAIMLA
vaegkuuljate liidu
esimees
53305884
unotaimla@hot.ee
