Helja Kaptein Heinamaad on juba “traktorimune” ehk siis heina ja silopalle täis ja enamik neist veereb suure traktori raamil varju alla või laudale lähemale.
Käina kandi Lepaniidi talus, kus kasvatatakse lambaid ja kitsi, sai silo valmis juuni keskel ja heinateo lõpetasid nad 14. juuliks.
“Heina varusime suht palju ja pool on vähemalt müügiks,” ütles perenaine Kaire Vannas. Ta lisas, et tänavu oli küllalt hea heinaaasta – kokku niideti üle 80 hektari rohumaad, kust mitut niidet raske saada.
Priidu Ratnik, kes Emmaste osavallas asuvas Alliksaare talus kasvatab lisaks hobustele ka kuut eeslit, ütles, et ilusad ilmad ongi mõeldud talviste söödavarude täiendamiseks. “Sellise ilmaga ainult heinategu, silo teen sügisel, ädalast,” rääkis ta. “Algul omale, siis sõbrad ja siis teenusena – vaja kulud tagasi teenida… Teen, palju jõuan, ja saan, palju põllud annavad,” võttis ta jutu kokku.
Ratniku sõnul on tal praeguseks käes heina lõppvaatus: “Põud lükkas teise niite edasi, loodetavasti augusti teises pooles saab silo teha.”
Suvel ongi tema sõnul talunikel kiire aeg ja puhata pole mahti. “Mis sa sinna merre ikka lähed, vesi märg,” lisas Ratnik ehthiidlasliku huumoriga.
Viljakoristus poole peal
Pühalepa osavalla Harju talu peremees Toomas Remmelkoor rääkis, et omale nad heina ja silo ei varu, kuna talus ei ole enam ühtegi looma ning teravili võtab kogu pinna omale. “Heina niitmise ja pressimisega tegime teistele teenust,” selgitas ta.
Vilja oma põldudelt asusid nad poja Johannesega koristama juba 12. juulil. Talioder oli esimene, mis 36 hektaril kombaini lõugade vahele kadus ja laupäevaks oli ka talinisu 43 hektaril koristatud. Alustatud on ka hilise suviodra koristust umbes
40 hektarilt.
Remmelkoor rääkis, et talivilja saagikusega võib rahule jääda, aga suvioder näitab praegu saaginumbrit alla 3 tonni hektarilt. “Loodusel on ülikiire viljade valmimisega ja siit ka kehvemad saaginumbrid; tonn-poolteist eelmise aasta tasemest,” selgitas ta. “Ja seda on kuulda tervest Baltikumist.”
Vilja võtta jõuavad nad tänavu kiiresti. “Talinisu koristasime juba uue Glaas kombainiga ja paar-kolmkümmend hektarit päevas ei ole probleem,” kiitis talunik. “Ka ilm on siiani viljakoristust ja -kuivatust soosinud, ainult vilja jahutamisega on olnud vaja arvestada.”
Kui mandril on kombainerid hädas viljade lamandumisega, siis neil sellega praegu probleeme pole. “Küll kipub odrakõrs murduma, eks see ole tingitud ülikiirest kasvust,” arutles Remmelkoor.
Teravilja on nende Harju talus koristada kokku
400 hektarilt – seega ollakse selle tööga varsti poole peal.
