Raivo Teemets Seltsi president Advig Kiris andis lühiülevaate seltsi tegevusest, peatudes pikemalt seltsi asutamisel ja algusaastatel. Siinkohal valik noppeid presidendi ettekandest:
– selts asutati 20. veebruaril 1989 ja algul nimetati seda Tallinna-hiidlaste ühisuseks
– asutamisdokumendis “Tallinna-hiidlaste ühisuse põhisätted” on huvitavalt määratletud, kes on Tallinna-hiidlane. Selle au vääriliseks peeti Hiiumaal sündinud hiidlasi; saarel vähemalt kümme aastat töötanud ja elanuid; Hiiumaal tähtsatel ametipostidel olnud inimesi, kes olid ametis mitte vähem kui kaks aastat, kolm kuud ja neli päeva; neid, kes Hiiumaad austades ja armastades sigitanud vähemalt ühe hiidlase;
– seltsi tegevuse algusaastatel oli liikmeskond rohkearvuline ja aktiivne, mistõttu oli probleeme kokkusaamisteks sobivate ruumide leidmisega;
– kümme aastat tagasi leiti sobiv koht, huvialaklubi Raavis, mis 2012. aastast on muutunud seltsi peaaegu alaliseks asupaigaks;
– aja jooksul on seltsi liikmeskond pidevalt kahanenud ja pisitasa vananevas seltsis on praegu u sada liiget, kellest aktiivseid kohalkäijaid umbes pooled;
– 4. aprillil 2008 sai selts mittetulundusühingu staatuse;
– kokku saadakse kolm korda aastas – kevadel, sügisel ja jõuluajal või uusaasta paiku. On peetud kevad-, sügis-, jõulu- ja uusaastapidusid, kus esinenud ansamblid, orkestrid, koorid, tantsijad;
– seltsi külalisteks on olnud lauljad Voldemar Kuslap,
Boris Lehtlaan, Leemet Onno, Andrus Kalvet, akordionist Tea Nopri, jutumees Küla Karla, samuti kõik Hiiumaa maavanemad, uue suurvalla vanem Reili Rand ja vallavolikogu esimees Aivar Viidik, teadmisi saare ajaloost on jaganud professor Raimo Pullat, Hiiumaa muuseumi töötajad Helgi Põllo ja Urmas Selirand, saare kultuurielu on tutvustanud Helle-Mare Kõmmus; saare sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimuste üle on seltsiliikmetega mõtteid vahetanud ajakirjanikud Endel Saar ja Harda Roosna ning üks majandusjuhte Agu Kohari, hiiu keelt ja selle omapära on aidanud meeles pidada “Hiiu sõnaraamatu” autor ja seltsi liige, keeleteadlane Paul Kokla.
– selts ei ole jätnud kasutamata võimalust kohtuda ja vahetada mõtteid ka nn suvehiidlastega. Neist tuleb kõigepealt nimetada suursaadik Vaino Väljast, kes küll sünnilt läbinisti hiidlane ja ka meie seltsi liige. Meie väikese riigi esindamisest suurriikides väga keerulisel perioodil rääkis väga huvitavalt teine suursaadikust suvehiidlane Marina Kaljurand. Aasta tagasi aprillis rääkis seltsi koosolekul oma tööst riigikogus ja Hiiumaast riigikogu esimees Eiki Nestor. Alles mõni kuu tagasi jaanuaris, eirates valimiskampaaniast tingitud ajapuudust, kohtus seltsi liikmetega peaminister Jüri Ratas.
Näib, et riigi tippjuhtkonnast ei ole meil veel külas käinud vaid vabariigi president, tõdes seltsi president.
““Hiiumaa on meil käind”, kui mitte palju, siis enam-vähem meie võimaluste-vajaduste piires, et hoida meis lõkkel seda äraseletamatut tunnet, mida võiks nimetada saarepatriotismiks ja mida ei tohi samastada kolkapatriotismiga. Aga see, kas ja kuidas me ise kodusaarega suhtleme, on jäänud päris ilmselt üsna väheseks ja selle üle peame tõsiselt mõtlema. Olemegi piirdunud sellega, et paljudel meist on kodusaarel oma ajutine pesapaik, mida me kasutame nii palju kui vähegi võimalik, kogu suvi kindlasti. Ja kellel seda ei ole, eks see peab piirduma perioodiliste külastustega soodsatel juhtudel ja saarelt tuleva informatsiooniga, mida saame eelkõige Hiiu Lehest ja millele me oleme suure tänu võlgu seltsi tegevuse väga põhjaliku valgustamise eest,” rääkis Advig Kiris.
President lõpetas ettekande lubades, et Tallinna hiidlaste selts, pidades kinni oma põhikirjalistest eesmärkidest, püüab alles hoida saatuse tahtel mandrile sattunud hiidlaste ühtsustunnet ja sidet kodusaarega ning võimaluste piires, kui mitte jõuga, siis nõuga, kaasa aidata selle arengule ja õitsengule.
Pealinnasaarlaste tervitus
Tallinna saarlaste ühenduse (TSÜ) poolt andis tervituse edasi eestseisuse esimees Kalle Liiv, kelle esinemine oli saarlase kohta üllatavalt humoorikas ja elav. Liiv avaldas heameelt selle üle, et nende naabrid on nii tublid ja rääkis, et Tallinna saarlased kogunesid esimest korda pool aastat varem, novembris 1988. Nii on nende 30 aasta pidu juba peetud ning piduliste hulgas oli mitu üle 90aastast saarlast, aukülaliseks aga 91aastane Arnold Rüütel koos abikaasa Ingridiga.
Selgus, et nende probleemid on sarnased meie seltsi omadega: vananev ja vähenev liikmeskond. Erinev on see, et saarlased valivad regulaarselt aasta saarlase ehk “Öige saarlase”. Tiitel anti sel aastal välja juba 16. korda ja selle sai ühenduse asutajaliige Ellen Kreek.
Ka on TSÜ välja andnud viis köidet Paul Tamkivi koostatud saarlaste elulugusid, mille eksemplarid Kalle Liiv Advig Kirisele üle andis, lisades kelmikalt: “Tallinna hiidlaste seltsi raamatukogule.”
Olgu siinkohal lisatud huvitav seik – Kalle Liiv on Advig Kirise kunagine tudeng ja diplomand TRÜ õigusteaduskonnas 1970ndatel.
Coop Hiiumaal läheb hästi
Sõna sai COOP Hiiumaa juhataja Kaja Antons, kes end tutvustas. Ta on sündinud Pärnus, kasvanud Tihemetsas ja lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, 30 aastat tagasi lõpetas ta Tallinna kaubandustehnikumi ja sai omal soovil suunamise Hiiumaale. 1. augustil 1989 asus ta Hiiumaa tarbijate ühistus tööle raamatupidajana. Hiljem on ta end täiendanud Marketingi Instituudis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Aastal 2015 pakkus ühistu nõukogu talle juhataja kohta tingimusel, et ta ehitab ühistule uue tootmishoone. Antons võttis pakkumise vastu ja uus leivamaja avati 2017. aasta märtsis.
Antons tõi ka mõned ühistu praegust tegevust iseloomustavad arvud: liikmeid 1020, kauplusi seitse, kaubanduslikku pinda 2682 ruutmeetrit, töötajaid 138, kaupluste eelmise aasta brutokäive oli 13,5 miljonit eurot, kliente 1,2 miljonit.
Antons ütles, et ettevõttes peetakse väga lugu töötajatest kui olulisest edutegurist ja tutvustas lähiaasta arengusuundi: valmima peab uus Käina Konsum, kasvatada tuleb Hiiumaa toodete müügi osakaalu ühistu kauplustes ning käivitada e-kaubandus koostöös Coop Eesti keskühistuga.
Lõpuks kutsus ta Tallinna hiidlasi Hiiumaale külla tutvuma Coop Hiiumaa tööde ja tegemistega ning küllakutse sai tänuga vastu võetud.
Tore oli näha ja kuulata nii hakkajat ja positiivset ettevõtte juhti õhinal rääkimas tehtust ja edasistest plaanidest – ühistu juhtimine on ilmselgelt heades kätes.
Tegusad Pühalepa Vanamehed
Hea tahtmise juures võib palju korda saata – nii võiks kokku võtta Pühalepa vanameeste klubi tegemised. 2013. aasta sügisel asutatud klubi tegemisi tutvustas klubi eestvedaja koduloohuviline Endel Lepisto. “Sõna vanamees ei tasu häbeneda,” ütles Lepisto, kelle sõnul olla klubi idee alguse saanud naistelt, kes olevat öelnud, et minge vähemalt korraks kodust jalust ära. Sellise lubaduse vastu polnud meestel midagi ja koos käiakse tänaseni.
Lepisto kinkis seltsile raamatuid, mida klubilased välja andnud – neid on praeguseks juba viis. Neist viimane “Partsi Peetri pajatusi” sisaldab tuntud kirjamehe, koduloolase ja ajakirjaniku Valter Voole kuulsaid lugusid läbi poole sajandi.
Lisaks on Pühalepa tegusad vanamehed hakkama saanud ka palju muuga: Reikama sirgele püstitati mälestuskivi Pühalepa vallamajale, millest kujunes mälestusmärk ka Pühalepa vallale ja kaduvatele põlvedele; klubi eestvedamisel on paigaldatud kolm nimelist pinki, neist üks Vaino Väljasele, ja kaks tahvlit Suuresadama aidale; Kuri kalmistul aga tehti korda obelisk hukkunud meremeestele.
Ka on klubilased palju reisinud, peamiselt külastanud vähetuntud muuseume. Sel aastal plaanitakse minna Setomaale, Arvo Pärdi keskusesse ja Maarjamäe muuseumisse.
Plaanis on ka Hiiumaa meremuuseumi rajamine.
Hämmastav, kui palju on üks väike meeskond plaaninud ja ära teinud – sügav kummardus nende ees, kes meie saare ajalugu jäädvustavad.
Advig Kiris märkis, et ka meie ise, st pealinnahiidlased võiksime ennast kätte võtta ning kirja panna oma lapsepõlvemälestusi, meenutusi Hiiumaalt äratuleku kohta, kirjeldusi praegustest sidemetest Hiiumaaga ning kõik selle kokku panna ja avaldada. Olulised on leida asjast huvitatud entusiastlikud inimesed ja tublid eestvedajad.
Hiiu keele käekäigust
Pika koosviibimise ettekanded lõpetas Paul Kokla, kes rääkis rootsi keele mõjust hiiu keelele. Küsimusele, milline on meie keele tulevik, vastas teadlane, et alles jääb see, millel on funktsioon – keelel on ühiskondlik funktsioon ja murre on osa kohalikust kultuurist.
Kokla leidis, et Hiiumaa koolides võiks õpetada hiiu keelt. “Kogu meie emakeel on tugeva surve all, aga murretega on asi veelgi keerulisem,” oli tema sõnum.
Koosviibimine lõppes seltsi revisjonikomisjoni kokkuvõtte ärakuulamise ja aastaaruande kinnitamisega. Oli väga sisutihe ja tore juubelipidu, arvati laiali minnes.
Järgmine kokkusaamine toimub esialgse plaani kohaselt laupäeval, 26. oktoobril kell 12, ikka huvialaklubis Raavis.
Raivo Teemets
THS juhatuse liige
