Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames käis 13 hiidlast täiskasvanute koolitamise ja kultuuritöö kogemusi saamas Raplamaal.
Esimene peatus oli Tohisoo koolituskeskuses – renoveeritud mõisamajas – mis pakub huviharidust nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe katuse all tegutsevad muusika- ja kunstiosakond, käsitöö ja moedisaini koolitus. Meid üllatas, et õpilaste kuutasu arvestuse aluseks on tunniarvestus, nt 40 või 60 senti tunni eest. Kuu lõpuks arvestatakse kasutatud aja ja teenuste
(nt juurdelõikus) summast kokku osalustasu, mis kuude lõikes võib erineda. Kohtusime TÕNi kohaliku koordinaatori, haridusnõuniku, raamatukogu juhataja, näituste kuraatori ja koolituskeskuse personaliga, kellega jagasime täiskasvanuhariduse kogemusi.
Kohilas avaldas muljet vanas ait-kuivatis asuv raamatukogu. Maja restaureeriti alles hiljuti ja selle uudsus pakub palju võimalusi. Näiteks on maja üks tiib eraldatud kunstigaleriile, samal ajal saab galeriid kasutada koosolekuteks või pidulikeks sündmusteks ja kunst seintel annab lisaväärtuse.
Külastasime ka Rapla keskraamatukogu, mille põhimureks on ruumipuudus, mis seab piirangud laste- ja noortetööle. Samas majas asub Rapla täiskasvanute gümnaasium, millel ligi 200 õpilast.
Meid üllatas kooli paindlikkus, st et vajadusel võib õppetöösse siseneda keset õppeaastat ja just sellesse klassi, mis pooleli jäänud. Näiteks õpib sel õppeaastal kolm õpilast 7. klassis, vanuses 30+.
Kui uurisime, kes on need inimesed, kes selles eas leiavad tee tagasi üldhariduse juurde, selgus, et osa neist on juba kaua töötanud ja mitmed väga kõrgetel ametikohtadelgi. See teadasaamine tekitas meis küsimusi.
Maja ette oli loodud kirjaniku, tõlkija ja luuletaja Andres Ehini auks pingikobar, kus lisaks õppurite kogunemiskohale korraldatakse linnarahvale (luule)üritusi. Pingil istudes saab kuulata Ehini häälega loetud luulet.
Imestasime, kui hästi Raplamaa oma “kuulsusi” hoiab. Lisaks Ehinile nägime Toivo Kurmeti pinki. Kurmet oli muusik ja ärimees, kes panustas palju linna arengusse ja kel olid suured ideed, mida ta kahjuks ei jõudnud lõpuni teostada. Rapla kultuurikeskusesse oli sisse seatud üks tuba Raimond Valgre ja teine Tõnu Susi mälestuseks. Kui esimene ei vaja tutvustamist, siis teise mehe panus oli suur Eesti levimuusika arengusse. Tema auks ehitati välja tipptasemel salvestusstuudio, kogumaksumusega üle 220 000 euro, mis valmis suures osas linna toetusega(!). Stuudios käivad lisaks kohalikele muusikat salvestamas ka tuntud Eesti bändid.
Uudis ei ole kellegi jaoks ilmselt seegi, et Raplast on tulnud tuntuimad levimuusikud, nagu Jüri Pootsman, Vaiko Eplik, Anne Veski, Birgit Õigemeel jt. Uue põlvkonna õpetajaks on laulja Thea Paluoja. Kui küsisime, kas ta oleks nõus mõneks ajaks Hiiumaale kolima, et ka saarelt tuleks soliste, ütles ta, et teil on seal endalgi häid lauluõpetajaid.
Minule endale avaldas kõige enam muljet see, kuidas tehti koostööd eri valdkondade vahel – kui avati kunstinäitus, esinesid muusikakooli lapsed jne. Jäi mulje, et kõik olid ühise asja eest väljas.
Kogu grupiga olime vaimustuses õmblusringidest ja nende entusiastlikest juhendajatest. Tundus üllatav, et ringitööna on võimalik toota tippdisaini ja juhendajad suudavad hoida positiivset suhtumist.
Lõpetuseks edastan kunstnik Ott Lambingu emotsiooni: “Käisin Kohilas ja Raplas esmakordselt, nägin ära Ehini ja Kurmeti pingi ning platsi, kuhu pidi tulema Hollivuud. Elasin omal ajal sellele ideele kaasa. Nägin ära, mis tingimustes töötab tuntud pedagoog Thea Paluoja. Fantastiline mulje jäi Kohila raamatukogust ja kunstikuraatorist – see annab mulle minu töös rohkelt jõudu.”
Reisil käisid Aira Toss, Liia Toom, Ludmilla Träder, Artur Valk, Ille Savioja, Kristiina Vessar, Margarita Korol, Ott Lambing, Annely Veevo, Maili Uibo, Tiina Kask, Kaili Saarna ja Jane Üksik.
Annely Veevo
Hiiu valla raamatukogu direktor
