Saaremaal ringi sõites võib trehvata ootamatuid leide teede äärestki. Võtta või Ookivi Kuressaarest neli versta Kihelkonna poole, Ookivi bussipeatuse juures. Eks ole temast varemgi mööda vuratud, ent samust kivi märkasin alles nüüd. Võibolla oli see ennemalt rohkem võsa varjus?
Tegelikult losutab Ookivi otse maanteetammi jalamil, põhjapidi suurvees. Just selle rahnu kuju sundis nüüd tagasi pöörama. No säärast rändrahnu polnud minu silmad seni näinud! Selline sakiline ja õõtsakil, justnagu kellegi välja raiutud skulptuur. Imelikult mustendav pealekauba. Kas mingi ultraaluseline kivim? Siiski pelgalt graniit. Ju lihtsalt samblikest nõnda tumedaks tõmbunud.
Nagu arvasin, tähendab Ookivi ehk Hookivi kirjakeeli Hobusekivi. Ühe muistendi järgi olevat tegu Suure Tõllu hobusega. Nimelt pildunud vanapagan Tõllu kividega. Üks tabas hobust, selle pea koos kiviga vajunud maa sisse, hobune aga kivistus.
Ehk tõesti meenutab see kivikamakas peata hobust. Tagantpoolt aga hoopiski teravselgset saurust…
Teise rahvajutu järgi käidud siin ennast libahundiks moondamas. Ikka tiir ümber kivi ja hunt valmis. Külapealt varss murtud, siis taas tiir ümber kivi ja plaks inimeseks tagasi.
Mõõtmetelt on Ookivi päris kopsakas. Kõrgus kuni 2,3 m,
pikkus 6,3 m, laius 2,7 m, ümbermõõt 15 meetrit, maht 15 kuupmeetrit. Kaitse alla võeti ta juba 1937. aastal. Rahn on alt ahenev, seega suuresti tervenisti maa peal.
Ookivi juurest jookseb metsa sammaldunud kiviaia ase. Muuseas tabas silm siin ööviiulite viljavarsi ja punerdavavõrselisi kontpuid. Saaremaa on vägagi kontpuuderikas.
Naabruses avardub soine tasandik. Muistne merelaht küllap? Arvatavasti oli selle rahnu ümbrus kunagi lage. Nagu saarte maastikud suures osas üldse.
Igatahes üks väga eriline rahn on see Ookivi. Pole ime, et rahvasuu temast erinevaid lugusid välja mõelda armastas. Tasub kindlapeale oma silmaga üle kaeda!
