Anna-Maarja Roosna Uus tava on see, et maske kannavad toidupoodides vähemalt pooled inimesed, tänaval natuke vähemad, kuid ühistranspordis on need lausa kohustuslikud ja hoiatatakse, et sõidukisse lubamisest võidakse maski puudumisel keelduda. On kuulda olnud ka esimestest trahvidest.Parkides piiramatu ajaliimidiga tervisespordi harrastamine oli esimene tegevus, mis nii-öelda vabaks lasti, kuid lõviosa avalikke tualettruume on tänaseni ikka veel suletud või piiratud avamisaegadega, mis üldjuhul tähendab seda, et kaugemale linnaparki või randa jalutama minnes pole seal kusagil tualetis käia! Viimases hädas lõi keegi helgem pea tualettruumi leidmise äpi Lockdownloo, mis kindlasti paljudele kergendust toonud.
Pubid avati just hiljuti, 4. juulail. Peagi, 25. juulil avatakse jõusaalid, sisebasseinid. Spekulatsioon selle üle, kas purjus inimestega tillukeses pubis kahte meetrit vahet hoida on ohutum kui jõusaalis või sisebasseinis, on juba omaette teema, ja arvatavasti seotud mõjukate ärimeeste lobitööga. Koolid jäävad selleks õppeaastaks enamikule õpilastest suletuks, lastehoiuteenused keegi ei osuta ning suur osa töötajaid teevad endiselt võimalusel kaugtööd. Sellises situatsioonis tuleb normaal-susele lähema elukorralduse igatsus tõeliselt peale ning teadmine, et Eestis on nüüdseks Ühendkuningriigiga võrreldes kõik peaaegu normaalne, ajendas esimesel võimalusel lennukipileteid ostma. Selle vabandusega läksingi tööandja jutule, et mis vahet seal on millisest riigis kaugtööd teha, lisaks on Eesti internetiühendus palju kiirem ja lapsehoiuteenus toimib endiselt. Eestisse lendasin koos seitsmeaastase tütre Monaga, kes elus esimest korda pidi kandma kirurgilist maski.
Inglismaa linnas Bristolis, kust teekonda alustasime, mõõdeti kõigi kehatemperatuuri ja nõuti maski ettepanemist juba enne lennujaama terminali sisenemist. See oli ka ainuke kord, kui reisijate temperatuuri mõõtmisest teatati. Tahaks loota, et seda mõõdeti distantsilt ka mujal, kuid sellekohaseid silte kuskil mujal silma ei hakanud. Lendasime vahepeatustega ka läbi Iirimaa ja Šotimaa, seda puht majanduslikel kaalutustel, ning erinevate riikide reeglite kohta tekkis hea võrdlusmoment. Lennujaamades oli kõikides riikides maski kandmine kohustuslik, välja arvatud Tallinna lennujaama tänavapoolses osas. Ühendkuningriigi ja Iirimaa lennujaamade terminalides olid käte desinfitseerimisjaamad vähemalt iga paarikümne meetri järel. Enamus poode oli kinni. Süüa sai siiski mõnest kohvikust osta. Seevastu Tallinnas tundus kõik avatud olevat ja käte desinfitseerimisjaamad väga silma ei hakanud, kuigi ega me neid ka ei otsinud.
Lennuki pardal
Lennuki pardal olles tundus olukord väga klaustrofoobiline võrreldes viimase nelja kuu jooksul sisse harjutatud 2 meetri reegliga. Siinkohal peab mainima, et kõik lennud tegime Ryanairiga, nii et ei oska öelda kuidas on lood teiste lennufirmade lendudel. Kardetud üksteise otsas trügimine oma kohale kiirustades kui teised kaasreisijad pea kohal asuvatesse laegastesse pagasit topivad – kõik see ei ole muutunud. Ka istmeid oli hõivatud pealtnäha just nii palju kui pileteid välja müüdi – ei mingit inimeste hajutamist. Õnneks tundus siiski, et rahvast oli vähem kui neil odavlendudel üldjuhul, nii et kahekesi lennates meie kõrvale kolmandat istuma ei pandud.
Soojas lennukis nägu kattes hakkas pikapeale päris palav, nii et maski eemaldamine paariks joogisõõmuks oli hetkeks tõeline kergendus. Samuti on suhteliselt ebamugav maskiga tukastada. Sellest hoolimata oli siiski natuke kindlam tunne näha, et ka teised asja tõsiselt võtavad, sest iga väike köhatus teeb ärevaks. Lennukis serveeriti endiselt toitu, mis nüüd küll toodi kohale kinnises kilepakendis. Võileib pisteti eelnevalt siiski mikro-ahju ja tühja kõhuga maitses see väga hästi. Karastusjoogid olid saadaval, kuid kuumi jooke kahjuks mitte – võimalik, et hügieenilistel kaalutlustel?
1 päev liiga vara
Tallinnas lennukilt maha astudes ja enne passikontrolli läbimist võttis meid vastu umbes viieliikmeline relvastatud(!) politseinike salk. Ühendkuningriigi inimesele oleks selline tervitus kergelt šokeeriv, kuna sealse politseiniku põhivarustusse relv üldse ei kuulu. Ka mulle tundus see pisut üle võlli – kasutada neid, ilmselgelt tippvarustuses politseinikke pelgalt ankeetide laiali jagamiseks!? Teisest küljest annab see ehk aimu, kui tõsiselt Eesti riik viiruseohtu suhtub ja selle üle võib ainult uhkust tunda. Kui ikka relvaga varustatud politseinik küsib su kontakt-andmeid, võib aru saada, et karantiininõudeid peaks ikka vist tõsiselt võtma. Sellest, et politseil on õigus sisserännanute telefoninumbri liikumist jälgida ning sellest järelduvalt nende asukoha kohta päringuid teha, sain kuulda alles hiljem pereliikmetelt ja naabritelt.
Saabusin Eestisse 5. juulil, ning olin kohustatud alla kirjutama 14päevase karantiini nõusolekule. Vaid päev hiljem, 6. juulil viis Eesti valitsus uute nakkuste suhtarvu kooskõlla Euroopa Liidu keskmisega. See tähendas, et sellest kuupäevast alates Ühendkuningriigist saabunud enam karantiini jääma ei pidanud. Saatsin politseile meili küsimusega enda karantiini kohta ja selgus, et paraku tagasiulatuvalt liikumisvabaduse piirangu aega ei lühendata – 14 päeva on ja jääb.
Maskiga või maskita – selles on küsimus
Lennujaamast läbi Tallinna liikudes ei näinud ma ühtegi maskiga inimest, õigemini jalutasid viimased maskiga inimesed lennujaamas, kuid ometi otsustasin ise ühistranspordis maski ikkagi kasutada. Ei maksa see ju midagi ja kui mask kedagi kuidagigi säästab, siis on see asja eest.
Muidugi ei olnud meil ühtegi haigusnähtu, oleme alati hoolikalt distantsi hoidnud ja käsi desinfitseerinud, ning ega meid haigena poleks juba esimesse terminalihoonese lastud, kuid meedias räägitud pika peiteaja ja sümptomiteta viirusekandja hirmujutud teevad ettevaatlikuks, ning lennujaamast käib läbi ju endiselt suur arv inimesi iga päev.
Linna peal vaadati meid küll veidralt, et nägu katame, ning laps ei tahtnud nüüd kohe üldse enam maski ees hoida – sest keegi teine ju ei kanna! No aga las vaatavad, parem karta kui kahetseda. Kui kedagi nakatad, siis on kahju juba suurem.
Olen kuulnud paljudelt eestlastelt skeptilist suhtumist koroonaviiruse tõsidusse ja esialgse Eestis kehtestatud karmi isolatsiooni vajalikusse. Kui võrrelda Ühendkuningriigiga, kus reeglite kehtestamisega venitati ja kus koroonaviirus nüüd justkui lainetab üksikute maakondade kaupa siia-sinna, siis Eesti reageerimine on olnud väga asjakohane ja kindlasti mitte ülepingutatud.
Artikli ilmumise ajaks oleme läbinud üheksa päeva kohustuslikust karantiinist. Isolatsioonisolek on Selveri kojukande abiga kulgenud ladusasti, kuid ootame pikisilmi kohtumist perekonnaliikmetega ja normaalse elu taolisesse režiimi sobitumist. Politsei veel helistanud ega uksele koputama pole tulnud, aga ootame.
ANNA-MAARJA ROOSNA
Lennujaamade reeglid:
Ühendkuningriigis ja Iirimaal on täiskasvanutel ja kuni 13aastastel lastel kohustus kanda maski kogu lennujaama terminalis viibimise vältel. Maski võib eemaldada vaid söömise ja joomise ajaks. Maski kandmisest vabandavad ka mõjuvad tervisega seotud põhjused. Tallinna Lennujaamas on maski kandmine soovituslik. Turvakontrolli läbides tuleb rohkem pingutada, et teistega distantsi hoida ja jälgida põrandale joonistatud märgistusi.
Mõnedes lennujaamades on üle ühe pingi markeeritud siltidega “Palun mitte kasutada”, tualettruumis on kraanikausid ja kätekuivatid üle ühe kinni teibitud. Lennujaamades on suveniiripoed üldjuhul suletud. Üksikud toidu-/ajalehekioskid on lahti. Toitu saab vaid kaasa osta, kõik restoranialad on istumiseks suletud.
Ryanairi uued reeglid:
Täiskasvanutel on kohustus kanda maski ning see laieneb kuni 13aastastele lastele. Maski võib eemaldada vaid söömise ja joomise ajaks.
Tualeti kasutamise soovist tuleb nuppu vajutades ette teada anda ja jääda ootama stjuardessi luba vältimaks tualetijärjekorda.
Välismaalt saabunute 14päevane liikumisvabaduse piirang:
Välismaalt saabunu ei tohi lahkuda oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks.
Kodust võib lahkuda, kui elu on ohus või vajad arstiabi, süüa, esmatarbekaupu, ravimeid.
Ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal.
Võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma ilma teistega kokku puutumata.
Tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega.
NB! Kontrolli kindlasti nii sihtriigi kui lennufirma kõige uuemaid reegleid enne reisi planeerimist ja vahetult enne lendugi, sest need võivad väga kiiresti muutuda.
Kogus ANNA-MAARJA ROOSNA
