Stig Kavander Õnneks avas punaste võimuhaaramine Peterburis võimaluse nn Rajariikide iseseisvumiseks. Eestlased, lätlased, leedulased ja teised koloniaalrahvad leidsid võimaluse end sirgu ajada ning nõrgenenud ja kaoses Venemaast lahku lüüa.
Esimesena ärkas Soome. 6. detsembril 1917 kuulutas Soome esinduskogu “suure vana mehe” Pehr Evind
Svinhufvudi, hilisema presidendi juhatusel välja Soome riigi iseseisvuse. Nurka surutud nõukogude võim oli sunnitud seda tunnistama, kuid Lenin lootis, et Soome punased ühinevad oodatava maailmarevolutsiooniga ja lükkavad meie põhjanaabrid tagasi Venemaa rüppe.
Algas Soome kodusõda, mis kasvas ratsaväekindral Carl Gustaf Mannerheimi juhtimisel üle vabadussõjaks ja päädis 1918 mais soomlaste võiduga Nõukogude Venemaa üle. Võit saabus suuresti tänu saksa armees koolituse ja tuleristsed saanud soome jäägritest moodustatud Soome armee tuumikule ja Saksa keisririigi kindralfeldmarssal Rüdiger von der Goltzi ekspeditsioonikorpuse toele. Viimasel on küll hilisemas Eesti Vabadussõjas oma negatiivne osa mängida, kuid soomlaste jaoks on ta siiski kangelane.
Meie saime oma iseseisvuse vastavalt rahvusvahelisele olukorrale välja kuulutada 24. veebruaril 1918 ning meiegi 100. aastapäev on kohe saabumas. Meilgi tuli pidada oma Vabadussõda, mis lõppes Tartu rahu väljakuulutamisega 2. veebruaril 1920. Muide, ka rahuleping Soome ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla Tartus 1920. aasta augustis.
Kahjuks langes meie riik pikaks ajaks raske okupatsiooni ja annektsiooni alla. Soomlased suutsid rasketele Talvesõja ja Jätkusõja kaotustele, sh ka territooriumi kaotusele vaatamata oma iseseisvuse soometumise hinnaga säilitada. Nii võisid nad tänavu uhkelt ja väärikalt oma juubelit tähistada.
Nii nagu igal eestlasel on oma hõimuvelledega erilised suhted, nii ka hiidlastel. Hiiumaa kaitseliitlastel on sõpru nii Soome ida- kui ka läänetiival. Soome saarestikus asuv Pargas on juba pikki aastaid Kärdla sõpruslinn ja viimastel aastatel on neid sidemeid tihedalt hoidnud meie kaitseliitlased. Nii saabus meile ka kutse osalemiseks Soome juubeliüritustel Pargases.
Meie delegatsiooni kuulusid lisaks allakirjutanule veel Aadi Kaasik, Kristjan Reino, Kuido Tõnurist, Mati Lepna, Peeter Veevo, Taimo Juhe ja Tiit Lints.
Soome võttis meid vastu karge ja päikselisena. Meid majutati hostelisse ja ajal, kui end pidulikuks õhtuks korda seadsime, hakkas taevast langema laia valget lund ning varsti oli maa valge vaibaga kaetud. Kogu Pargas muutus nagu pidupäevaks tellitult tõeliselt soome sini-valgeks!
Kui õhtul linnavalitsusse saabusime, säras kogu linn pidu- ja jõulutuledes. Tutvumiskäepigistused ja lahked sõnad meie saabumise puhul ning algaski lippude sissetoomise tseremoonia. Järgnes tervituspokaalide tõstmine Soome iseseisvuse auks ja siis Soome hümn nii rootsi kui soome keeles. On ju Soome kakskeelne maa ja Pargas põhiliselt rootsikeelne. Kuna viis on meil ühine, võisime meiegi mõttes hümnile kaasa ümiseda.
Tervitussõnad lausus Pargase reservohvitseride pealik Ole Bergen ja peokõne pidas Europarlamendi saadik Nils Torvalds. Ta rääkis ka tänapäevast maailma ja Soomet ohustavatest ilmingutest ning pidas oluliseks Euroopa koostööd ja seda eriti julgeoleku valdkonnas. Ei saanud ka tema mööda vaadata meie ühise idanaabri järjest agressiivsemaks muutuvast välispoliitikast.
Vahelduseks esinesid muusikainstituudi Arkipelag õpilased ja Pargase meeskoor. Siis anti kätte autasud ja tunnustused aasta jooksul linna ja reservohvitseride heaks enim panustanud isikutele. Saime meiegi üle anda Kaitseliidu ja valla poolt kaasas olevad meened ja tervitussõnad ning järgnes pidulik õhtusöök.
Järgmisel hommikul oli kirikus Soome juubeliaastapäeva jumalateenistus, kus paluti Soomele ja kõigile soomlastele pikka iga ja õnnistust ning mälestati Soome iseseisvuse eest langenud pargaslasi. Liigutav oli kuulda meeste nimesid, kes olid andnud oma noore elu, et Soome võiks pühitseda oma juubelit ja rahus edasi kesta. Pärast teenistuse lõppu kogunes rahvas kiriku juures asuva kangelaskalmistu juurde, kus ausamba jalamile asetati pärjad langenute auks ning süüdati küünlad nende mälestuseks.
Hea, kui on olemas sõbrad nii kaugel kuid ka nii lähedal. Hea, et Eesti ja Soome saavad jälle kõrvuti oma teed käia. Elagu 100aastane Soome!
Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkond
