Argo Nurs Eesti arhitektide liidu presidendi Katrin Koovi sõnul sai oluliseks kaalukeeleks võidutöö idee selgus ja kohalike toetus. Võidutöö tugevusteks nimetas ta selget ruumilist ideed, lihtsust, kompaktsust ja puidu kasutamist välisviimistluses.
Võidutöö autorid on Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Mae Köömnemägi, Hawke Gihm ja Kirke Päss. Õnnitlusi olid tulnud vastu võtma Karli Luik ja Johan Tali, viimasel poeg süles. Idee osaleda Hiiumaa spordihoone kavandikonkursil said nad kolleegilt Kirke Pässilt, kes juba aastaid saarel suvitamas käib. Molumba on hiljuti ka mitmeid spordihooneid projekteerinud. “Selline hea soe on sees,” sõnas Tali.
Kärdlasse valmiva spordihoone kavandamisel pidasid noored arhitektid oluliseks, et see sobiks ja sulanduks väiksesse linna. “Püüdsime hoida hoonet madala ja peidetuna ning selle hästi maastikusse sobitada, et spordihoone mõjuks väikese ja sõbralikuna,” selgitasid nad.
Hoonet kutsuvad mehed hellitavalt Mardikaks, nende büroos on igal nende projekteeritaval hoonel loomaga seotud nimetus. Mardika märksõnad on betoon, lehis ja suured klaaspinnad. Suurte akendega tahetakse lasta hoonesse võimalikult palju valgust, et päevasel ajal ei peaks tuled kogu aeg põlema. Samuti vähendavad suured aknad hoone anonüümsust, näidates möödakäijatele, et seal elu käib, ning muudavad ruumi avaramaks: “Nagu väliväljak siseruumides.”
Luik ja Tali rääkisid, et spordihoone kavandamisel mõeldi loomulikult ka teostatavusele finantsilises mõttes. Samas tõdesid nad, et kui ehitada midagi, mis peaks püsima pikka aega, siis oleks mõistlik sinna veidi rohkem investeerida. Tunnetatakse ka vastutust, mis nende arhitektuuribüroole nüüd langenud: “Teame, et oleme olukorras, kus me teeme Hiiumaa jaoks hästi olulist hoonet.”
Hiiumaa vallavanem Reili Rand ütles, et on väga õnnelik, et võitja sai valitud. “Spordihoone rahastus oli seni ootel, kuni võidutöö selgub. Nüüd tuleb kindlasti rääkida autoritega, järgneva kuu jooksul vaadata üle senised eelarvenägemused ja jätkata läbirääkimisi riigiga,” sõnas ta. Taaskord tõi Rand välja asjaolu, et Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus pole kaasaegset spordihoonet, ta loodab, et see on üks nüanss, mille tõttu riik Kärdlasse rajatava spordihoone ehitust finantsiliselt toetab. Rand tõdes, et on kaalutud ka ehitust etappide kaupa: ehitada põhiosa esimeses järgus ja tenniseväljak näiteks hiljem. “Ideaalis tahaks muidugi kõik ühe korraga valmis saada,” ütleb vallavanem lootusrikkalt.
Lõppenud arhitektuurikonkursile laekus 18 tööd, auhinnalisele kohale valiti kokku neli tööd, esikolmik ja üks eripreemia. Teise koha sai ideekavand “Kärdla aktiivne teerada”, autor Gauthier Durey ASist Edit Atelier, preemiaks 7000 eurot. Kolmanda koha pälvis ideekavand “Kes Kus”, autorid Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma, Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost Karisma, preemiaks 5000 eurot. Eripreemia sai ideekavand Front, autorid Helin Vahter, Rain Lõoke, Maarja Kask, Moonika Liias, Martin McLean arhitektuuribüroost Salto, preemia 3000 eurot.
Hiiumaa spordikeskuse arhitektuurikonkursi võidutöödega saab tutvuda 3.–16. juulini Kärdla kultuurikeskuses toimuval näitusel, mis on avatud esmaspäevast reedeni kl 10–16AC.
Kaisa Potisepp
