Festivali Hiiumaa Kojutulek kolmapäevasel avakontserdil tõusis elamuslik pinge tippu Sofia Gubaidulina “In croce” (“Ristil”) ajal – Kärdla kirikus võis lausa füüsiliselt tajuda, millised helid kõlasid ristil rippuva Kristuse kõrvus ja tema ümber.
Organist Kristel Aer, kes on selle festivali esimene eestlasest esineja, kinnitas, et tegemist on väga mõjuva teosega: “Esiteks on see väga sügav, teiseks on erilised väljendusvahendid, mida selles kasutatud. Selliste peale tavaliselt ei tule, mõtled, et kust küll helilooja need kujutluspildid ja emotsioonid on võtnud.”
Kõik oreliga koos mänginud muusikud jäid orelirõdule, kuid selle keerulise pala esitamiseks tuli tšellist Boris Andrianov oma pilliga alla altari juurde, et kõik nüansid publikule paremini kuulda oleks.
“Mõtlesime tükk aega, kas mängime seda nii suure vahemaa pealt – selle pala puhul on orelimängija ja tšellisti vahele vaja päris head kontakti, aga arvan, et alt võis seda olla huvitav kuulata kuna helid tulid erinevatest kohtadest,” selgitas Aer.
Selleks, et orel ja tšello ikka sünkroonis kõlaks, aitas orelirõdul dirigeerides kaasa Kristiina Harjak.
Aer ütles, et talle meeldis väga koos mängida ka Dmitri Bulgakoviga, kes on suurepärane muusik. Nad esitasid Vivaldi kontserdi oboele ja orkestrile A-moll, kus orkestri rolli täitis seekord orel.
Teine, millega Aer väga rahule jäi, oli koos trompetist Valdislav Lavrikuga esitatud Händeli süit D-duur trompetile ja orkestrile. “Trompet ja orel koos kõlavad väga hästi, pidulikult, kõla on iseenesest väga ilus ja kui ka mängija on hea, siis on tulemus garanteeritud,” nentis Aer. Seda, et pala ka publikule väga meeldis, oli aru saada pikast ja rõõmsast aplausist.
Kaunilt sulandusid oreliga ka Yaroslav Kostrykini fagott ja Boris Andrianovi tšello Salaverde fantaasias fagotile, tšellole ja orelile.
See festival on suur vedamine
Kristel Aer esines esmakordselt koos Hiiumaa Kojutuleku festivalil esinevate noorte vene muusikutega tänavu jaanuaris, Moskvas festivalil Vozvraštšenije (Kojutulek). Kuna festival toimus esimest korda Moskva konservatooriumi väikeses saalis, kus on ka orel, siis soovisid nad sel festivalil kuulda ka orelit. Selleks, et leida sobivat organisti võtsid korraldajad ühendust Eesti saatkonnaga ja sealt jõudsid nad Kristel Aeruni. Pala, mida Aer seal mängis, oli Charles Ivesi “Variatsioonid Ameerika hümni teemadel”.
Aer rääkis, et oli enne seda kammermuusikafestivalist Hiiumaa Homecoming üht-teist kuulnud, aga rohkem sai ta teada sellest kui Dmitri Bulgakov talle Moskvas “särasilmi rääkis, kui tore on Hiiumaa ja kui tore on seal festivali pidada”.
Ta leidis, et festival on suurepärane võimalus, kuna kultuuriinimesed niikuinii puhkavad saarel ja tippkultuur tuuakse neile n-ö suvekoju kätte. Teisalt on see tema arvates ka suur vedamine: “Tegemist on maailmatasemel muusikutega, kes tulevad siia kokku sellepärast, et on omavahel sõbrad. Kui selliseid muusikud lihtsalt niisama esinema kutsuda, oleks see minu arvates päris kallis, aga praegu nad tahavad ise siia tulla ja siin mängida.”
Kristel Aer, kes tavaliselt väga tihti Hiiumaal ei käi, leidis siin olevat suvel eriline atmosfäär ja festival sobib saarele suurepäraselt.
