Hiiumaa kodutütarde ja noorte kotkaste suvelaager peeti seekord augusti algul Orjaku küla Lageda talus ja kahes vahetuses: nooremad enne ja seejärel natuke vanemad – kokku 100 last ja 24 täiskasvanut. Kutsusime laagrisse ka Hiiumaa poisse-tüdrukuid, kes Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse veel ei kuulu, et nad saaksid meie tegemistega tutvuda. Lisaks osalesid laagris Harju maleva ja kaitseministeeriumi töötajate lapsed.
Reedel, 7. augustil saabusid laagripaika esmalt noored, kes laagri korraldamisel kaasa lõid, ja noortejuhid, kelle ülesandeks ettevalmistused laagriliste vastuvõtuks.
Saabunud laagrilised said registreerudes värvide järgi valida, millisesse rühma kuuluda soovivad. Kokku oli rühmi kuus ja igaühel kindlat värvi käepael. Igal rühmal pealikuks noorkotkas või kodutütar ja temal omakorda abi. Mina, Carolyn Roos, olin triibuliste pealik ning abiks oli mul Elisabet Kallas.
Korraldasime laagrisse tulnud lastele käsitöö õpiringi, kus meisterdasime vurri ja paracord-käevõru; tutvustasime meie organisatsioone ning Tiina Hiiemets juhendas esmaabiringi. Abiks olid talle selle läbiviimisel vanemad kodutütred, mina sealhulgas. Kui kõik rühmad olid õpiringid läbinud, algasid töötoad. Rütmika töötuba juhendas tantsuõpetaja Eva Kouhia ja näitemängude töötuba aitasid läbi viia Õie Laksberg, Kersti Ojasalu ja Mari-Liis Leivalt. Töötoas loosis iga rühm endale ühe muinasjutu, mille põhjal loodud lugu etendati lõkkeõhtul teistele laagrilistele. Müstilisel lõkkeõhtul mängis Helja Kaptein iga näidendi ja tantsu vahepeal lastega vahvaid mänge.
Nii sai reedene päev otsa ja oligi käes laupäevahommikune äratus. Võimlesime ja suplesime äratuseks meres noortejuhi Lya Uibo eestvedamisel.
Peale hommikusööki ja rivistust läks üks grupp maastikumängule, mida korraldasime meie, vanemad kodutütred ja noorkotkad. Samal ajal harjutasid teised Orjaku sadamas merepäästet.
Lapsi juhendas Harjumaa merepäästja Kaimo Tamme, kes esmalt rääkis, mis juhtuda võib ja mida ootamatult vette sattudes ette võtta. Seejärel panid kõik selga päästevesti ning hüppasid jalatsites ja üleriietes kai servalt vette – ikka selleks, et tekiks tõelise ohuolukorra tunnetus. Vees tehti täiskasvanute juhendamisel läbi paar olulisemat harjutust. Vettesattunud moodustasid nn ussi, et lainetus neid üksteisest kaugele ei kannaks. Siis kogunesid veesolijaid kätest kinni võttes ringiks ja suundusid päästeparve poole, et seal ükshaaval parvele ronida. Parves olles näitas Kaimo, kuidas parve sissesattunud veest tühjendada, kuidas joogivett koguda jms. Paljud kogesid sellist päästeõpet esmakordselt.
Tagasi tulles sõime kosutava lõunasöögi, korrastasime laagriplatsi ja joondusime lõpurivistuseks. Rivistused on laagrite puhul oluline traditsioon ehk laagril on konkreetne algus ja kindel lõpp. Iga rühma pealik pidi ette kandma oma rühma kohalolust ja vastutama, et kõik rühma liikmed alles on. Nooremate laagrivahetust aitasid läbi viia vanemad noorkotkad ja kodutütred deviisi all “Noorelt noorele”.
Minu vahetus algas!
Paar tundi pärast esimese vahetuse kojusõitu saabusid Kaitseliidu veokiga järgmise vahetuse laagrilised ja sellega algas laager ka minu kui osaleja jaoks. Samamoodi jagunesime värvide järgi rühmadeks. Esimese laagripäeva õhtul korrastasime Piibunina, Orjaku sadama ja laagri lähiümbrust.
Õhtul tulid meelelahutusliku teadusetendusega meile külla Psühhobussi noored. Kogesime põnevaid, uudseid ja üllatavaid psühholoogilisi katseid, millest saime nii mõndagi teada enda taju, mälu ja mõtlemise kohta.
Pimeduse saabudes tuli meil lahendada meeskonnatöö ülesandeid, teemadeks: politsei, üleelamine, mereõnnetus ja liikumisteraapia. Esimene laagripäev lõppes lõkkeõhtuga, kus meile esines pererahvas – Elli Rüütel mängis kitarril ja laulis koos emaga.
Pühapäeva, 9. augusti hommikul ärkasime vara, võimlesime, sõime kõhud täis ja läksime Psühhobussi noorte koostatud orienteerumisrajale. Samuti nagu nooremad, kogesime merepäästeõppust Orjakus, kus ka kõik noortejuhid läksid vette ja harjutasid päästmist.
Meeleolukas laagripäev lõppes rivistusega, kus meie noorteinstruktor tänas kõiki korraldajaid ja külalisi.
Laagrist osavõtjad tänavad omalt poolt kõiki toredaid noortejuhte ja noori, kes laagri läbiviimisse endast nii palju andsid! Mina olen väga õnnelik, et sain teistele lastele õpetlikku tegevust pakkuda.
Meie suur tänu!
Suur, suur aitäh toetuse eest Andres Laanejõe! Aitäh Harju maleva Kallavere rühma noored ja noortejuhid, Kaimo Tamme ja MTÜ Õpime Aitama, Eva Kouhia, Õie Laksberg, Kersti Ojasalu, Mari-Liis Leivalt, Helja Kaptein, Heli Tuisk, Psühhobussi noored, Marko Kallas, Teet Kääramees, Joosep Niit, Aadi Kaasik, Aivo Kääramees.
Suured tänud maitsva toidu eest Ülle ja Mari-Liis Leivalt, Larissa Babõnina ja Ly Klee.
Meie kõige suurem kummardus ja tänu Lageda talu pererahvale: Anne Nurk, Elli ja Margo Rüütel, Mattias ja Meribell Rüütel.
Carolyn Roos
Pühalepa rühma kodutütar,
nooremate laagrivahetuse üks korraldajatest